Nõiajaht Marti Kuusiku vastu: veekatse ei õnnestunud, nüüd proovitakse midagi muud

“Keskaegsete nõiaprotsesside lõppakordina kasutati tõe selgitamiseks veekatset. Arvatav nõid kooriti paljaks, seoti kinni ja visati lähimasse veekogusse. Kui testitav uppus, oli tegemist süütu inimesega. Kui kahtlusalune suutis kuidagi kaldale pääseda, siis ilmselgelt oli tegemist nõiaga, ta peksti läbi ja lõpetas oma elutee tuleriidal või mõnel muul sündsal ja kombekal viisil. Lõpp tehti talle peale igal juhul.

Tahes-tahtmata tulevad keskaegsed võtted meelde, kui vaadata seda, mis toimub Marti Kuusiku kohtuasjas. Algas see valesüüdistusest, nagu nõiajahid ikka. Järgnes pikk ja lohisev protsess, kus tõde üritati igat moodi nõiaküttidele suupäraseks väänata. Fooni maaliti massimeedias. Põõsas ja telefoniliinil luurasid ebaseduslikud jälitajad. Väidetavat ohvrit mõjutati küll hea, küll halvaga, et ta ennast kannatanuks tunnistaks. Kahjuks ei olnud võimalik tunnistajapinki tuua musta kassi või ratsahobust, kes oleks kindlasti aidanud tõe jalule seada.

Lõpuks läks lausa nii halvasti, et klaperjahi ohver mõisteti õigeks. Mis peale õigeksmõistvat kohtuotsust juhtus? Algas tänapäevane versioon veekatsest. Kui ohvrit uputada ei õnnestunud, tuleb ta muul viisil kahjutuks teha.

Meediasse ilmus kallutatud artikleid nagu seeni pärast vihma. Kõik sarnase sisuga: perevägivald ja Kuusik, kes neid suudaks lahutada või et kui juba süüdistati, siis ongi süüdi.

Mõned pealkirjad: “”Prokurör: paljud ohvrid vaikivad või kaitsevad vägivallatsejat” (Eesti Päevaleht), juures Kuusiku pilt. “Prokurör: paljud ohvrid vaikivad või kaitsevad vägivallatsejat. Kas nende lähedastel tuleks käed rüpes istuda?” (Delfi), juures Kuusiku pilt. “MARTI KUUSIKU JUHTUM POLE PRETSEDENT: meie riigis on väga võimsaid mehi, kes teevad kodus hirmsaid asju” (Õhtuleht). “Endine tippsüüdistaja: prokurör esitab süüdistuse, kui on süüs veendunud” (Õhtuleht). “VIDEO | Kuusiku protsessi prokurör: kaeban kohtuotsuse kindlasti edasi” (Delfi).

Perevägivald on kahtlemata valus ja mitmetahuline probleem, kuid see ei tähenda, et igaüks, keda selles süüdistatakse, ongi kahtlusteta ja lõplikult süüdi. Teada on, et perevägivallas süüdistamist kasutatakse ka vastupidi, inimeste ründamise jaoks. Valesüüdistused on ammu teada olev probleem ja nende lahendamise teeb raskeks asjaolu, et tihti on tõtt raske välja selgitada.

Valesüüdistuse esitajad pääsevad peale valede paljastamist ebaproportsionaalselt kergelt, kümme minutit piinlikkust ja kogu lugu, kuigi nende alatu teo õnnestumine tooks kaasa teise inimese elu hävitamise. Eriti hulluks läheb lugu, kui valesüüdistust kasutatakse poliitilise relvana. Alatute võtetega võib hukutada mitte ühe inimese, vaid terve riigi.”

Karl Olaf Rääk