Noori on vaja poliitikasse kaasata, aga neist ei tohiks saada ideoloogia tööriistu ehk uusi parteisõdureid erakondadesse. Hiljutine noorte Riigikogu matkimine näitas, et see oht on reaalne, kui 16-aastased hakkavad arutlema eutanaasia üle – see on teema, kus noorte seisukoht on isegi liiast.
Paljud “liberaalse kasvatuse” saanud noored on praegugi liiga äärmuslikud kliimaküsimuses, sooideoloogiate toetamises, rahvusvahelistumises ja paljus muus, olles saanud ettesöödetud innustuse “uusväärtustest”.
Vaimulik ja veebiväljaande Meie Kirik toimetaja Veiko Vihuri kirjutab sotsiaalmeedias: “”16-aastane Rudolf Hõbe …märkis, et isiklikult kõnetas teda rohkem eutanaasia ja abistatud enesetapu teema. „Ma näen, et see on asi, milleks Eesti tegelikult on valmis ja mille me peame ära tegema,“ lisas ta. … Poliitiliseks eeskujuks peab ta peaministrit Kristen Michalit (Reformierakond).”
Kas see hirmutavalt ei kõla, et poliitilisele karjäärile mõtlev 16-aastane noor inimene seisab häälekalt kellegi teise elu lõpetamise eest?
Üldse on sedasorti aruteludega nii, et muidugi “Eesti on valmis”. Teatud küsimustes.
Eutanaasiaks valmis, sundvaktsineerimiseks valmis, mõnuainete legaliseerimiseks valmis jne. Aga kui keegi küsib, kas me oleme valmis sündimata laste tapmise lõpetamiseks, tõuseb suur lärm: “Keskajas elavad valged keskealised mehed tahavad naiste kehade üle otsustada! Need pole elusad lapsed, vaid rakutombud! Maha patriarhaat! Kaduge minema, konservatiivid!” Jne.”
Siinkohal tasub meenutada kunagist vestlust kommentaariumis “neiu” Mikk Pärnitsa loo juures, kus noored rääkisid, kuidas nad ootavad vanemate kolleegide surma, lausa ootuses, et nood hommikul tööle ei jõuaks, sest jäid auto alla.
Põlvkondade konflikt Eestis on räige ja selline poliitiline noorte innustamine viib selleni, et südame- ja pihlakodud muutuvadki koonduslaagriteks.
Uued Uudised