21.11.2023
Ilmselt saavad noored ka edaspidi valida siis, kui on täisealiseks saanud. Pilt on illustratiivne.
Taas on välja toodud projekt, mille kohaselt võiks Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel lubada hääletada ka 16- ja 17-aastastel noortel, kuid üldjuhul ei mõtle sellise algatuse tegijad mitte noortele, vaid oma erakondade valijabaasi suurendamisele, mistõttu on tegu petturliku ettepanekuga.
BNS vahendab: “Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon (ELAK) toetas valimisea langetamist nii riigikogu kui ka Euroopa Parlamendi valimistel. Komisjon leiab, et noori tuleks poliitikaloomesse senisest enam kaasata ning seetõttu võiks riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel valimisõigus olla ka 16- ja 17-aastastel noortel.”
Kahtlemata on ettepanekul positiivseid külgi, osa noori ongi juba 16-aastasena poliitiliselt asjalikud, kuid laias laastus on enamik neist kogenematud ning langevad kohe poliitikute omakasupüüdlikkuse ohvriks – nood on sedavõrd rafineeritud, et suudavad häälte nimel noored kiiresti ümber oma sõrme mässida.
Seda on näha praegusest kliimavõitlusest, kus osa noortest on hüsteeriasse aetud, nad ei taha tulevikus lapsi, ei näe inimkonnal tulevikku, vaid ootavadki üldist hukku, pooldavad mistahes piiranguid, nägemata, et nad jääksid sel juhul ilma ka oma nutiseadmetest või vanemad töökohast ja nii edasi. Osa noori valmistub oma sugu vahetama, teadvustamata, et see on eluaegne otsus – kõik see ei viita, et kõik 16-17-aastased oleks valmis tuleviku eest vastutama.
Teine, sageli välja toodud moment on see, et alla 18-aastastele on ju keelatud palju asju ja seda täiesti ratsionaalsetel põhjustel: auto juhtimine, relva omamine, abiellumine vanemate loata ja veel palju muud – ehk siis auto rooli istuda ei tohi, aga riigi tuleviku üle otsustamiseks on piisavalt tark?
Noortel on poliitikas veel tohutu aeg kaasa lüüa pärast seda, kui nad saavad 18-aastaseks – kindlasti 60-70 aastat. 16- ja 17-aastane ollakse vaid kaks aastat, see on pool Riigikogu mandaadiajast ja noored ei kaota midagi, kui nad sellel ajal ainult õpingutele pühenduvad ja omandavad hoopis koolis kodanikuteadmised ja tarkused. Kui valimiskampaaniad koolidesse kanduvad, siis ei ole seal vähemalt pool aastat tõsist õppetööle keskendumist – kui noored saavad õiguse valida, siis tuleb ju nendeni ka valimisprogrammid viia.
Oluline moment on ka see, et noored saavad valida, aga mitte ise valitud olla – seega delegeerivad nad ennast esindama ikkagi kellegi elukogenenuma, kes aga võib olla hoopis poliitiline “kommionu”. Kui mõnele noorele meeldis aasta tagasi Eesti 200, siis hetkel võib ta näha, kuidas see erakond on ennast skandaalidega hävitanud ning veidi enam kui aastaga on neil juba kolmas juht. Noortel pole ilmselt piisavat kogemust, et aferiste läbi näha.
Noortevalimisea langetamist soovivad praegu vasakpoolsed ja pseudoliberaalsed jõud, kes hävitavad juba kümmekond aastat traditsioonilisi väärtusi. On ju teada, et noored lähevad üldjuhul kaasa kõige uudsega, olgu see siis reedene popipäev kliimavõitluse sildi all, uus seksuaalne või sooline identiteet, ühiskonna põhjalik muutmine sisserändega jne – neile tundub see põnev ja nad lähevad kaasa selle pakkujatega. Eestis aga on just Reformierakond, Eesti 200 ja sotsid need, kes lammutavad senist ühiskonda – neile ongi tarvis selliseid nooruslikult amokki jooksvaid uusi valijaid.
Et ELAK sellise asja just enne Euroopa Parlamendi valimisi algatas, näitab, et Eesti vasakliberaalsed jõud, kelle erakonnad on hetkel “augus” (sotsid, RE ja E200), tahavad endale kiiresti täiendavaid valijaid leida, et mitte valimistel põhjalikult lüüa saada. Selleks algatatakse ebaturvalised m-valimised, kaasatakse valimismöllu alaealised, algatatakse hüsteerilised kampaaniad, nagu Marina Kaljuranna “palgalõhe”-paanika…
Uued Uudised