Suval hakkasin mingil ajal statistikat tegema, kui palju õieti ilmub Soome peavoolumeedias Põlissoomlasi mõnitavaid ja tühistama pürgivaid kirjutusi. Paar-kolm päeva pidasin vastu, siis lõin käega. Neid ilmus igas suuremas ajalehes praktiliselt iga päev, mõni päev mitu tükki.
Seepärast ei hakka ma ka nüüd esitama näiteid „analüüsidest“ Tamperes 12.-13. augustil toimunud Põlissoomlaste korralisel erakonnakongressil peetud kõnede kohta. Märgin ainult, et oli ka neid ajakirjanikke, kes piirdusid erapooletu ülevaate esitamisega toimunust. Ja kahes lehes märkasin nendingut, et kogu suve kestnud materdamine ei ole gallupite andmetel Põlissoomlaste toetusele mitte mingit mõju avaldanud. Aus ülestunnistus näitab pikemate kommentaarideta kätte enneolematult massiivse laimukampaania tegeliku väärtuse.
Kõige mõistlikum on olukorra kirjeldamiseks ja hindamiseks anda sõna PS juhtfiguuridele.
Kongressi avakõnes kirjeldas Põlissoomlaste esimees Riikka Purra suvist ajujahti järgmiselt:
„Kui lõpuks võid ajalehest lugeda, et sinu poolt 15 aastat tagasi eraisikuna kirjutatud sotsiaalmeediakommentaarid on võrreldavad juutide holokausti 7 miljoni inimese tööstusliku tapmise algetapiga, ja sinu erakond tuleks hoopis ära keelata, siis selle kirjeldamiseks küll enam sõnu ei leia.“
Sellisena aga näeb olukorda erakonna eelmine esimees Jussi Halla-aho:
„Meie erakond on olnud vasakpoolsete – ja vasakpoolset valitsust igatseva meedia – meeletu ajujahi objektiks sestpeale, kui valitsus moodustati. Me oleme iga päev võinud lugeda juhtkirjadest, kolumnidest, Twitterist analüüse ja tõlgendusi meie olemusest, motiividest ja eesmärkidest. Nende järgi me oleme ohuks demokraatiale, õigusriigile ja inimväärikusele, meid motiveerib õelus, kurjus ja inimvihkajalikkus, meie eesmärkideks on fašism, totalitarism ja Putini kasuks tegutsemine.“
Jussi Halla-aho seletab temale omase tabavuse ja selgusega lahti ka ajujahi tegelikud põhjused.
„Meie puhul ei ole asi tegelikult meie vanades ütlemistes ja tegemistes. Asi on selles, et meie poliitilised eesmärgid on vasakpoolsetele ja meediale vastumeelsed, ning seepärast tahetakse meid valitsusest kõrvaldada iga hinna eest. Kui palume andeks, saame vastuseks, et andekspalumine ei ole piisav. Kui vahetame isiku [ministripostil] välja, suunatakse rünnak järgmise isiku vastu. Andekspalumiste, lahtiütlemiste ja erruminekute nõudmise ainus siht on alandada ja saada uusi vahendeid mõnitamiseks ja ilkumiseks.“
Alustavas valitsuses on Riikka Purra kanda rahandusministri raske portfell. Soome senised, pikka aega vasakule kaldu olnud valitsused on universaalse lahendusena kõigile probleemidele näinud laenuvõtu lisamist. Purra näeb Soome majanduse hetkeseisu katastroofilisena. Riigllaenu kasvatamist nimetab ta varastamiseks tulevastelt põlvedelt ja leiab, et majanduse kordapanek on see õige tuleviku eest hoole kandmine. Palju olulisem tuleviku eest hoole kandmine kui moraalsed nördimusavaldused kasvõi selle üle, et mõni ei elagi kliimareligiooni nõuete järgi.
Riigi tulud ei saa tulla mujalt kui selle kodanike tööst. Oma programmkõnes esitas Riikka Purra Põlissoomlaste erakonna seisukoha selles küsimuses:
„Töötegija ja ettevõtja tahavad saada kasu sellest, et nad teevad tööd ja näevad vaeva. Nemad peavad sellest rohkem kasu saama kui sisserändaja, kes kodus istumise ja tühjatähjakursustel käimise eest sama raha saab, või põhimõtteline töötu, meeleavaldustel käimist ja keset tänavat vedelemist nautiv ehtkodune soomlane. Valitsuse programm tugineb tööle, töötegemisele, tööhõivele ja ettevõtlusele.“
Põhimõte, et inimene ise peab vaeva nägema, et omadega hakkama saada, kehtib ka sisserändajate lõimimise/lõimumise puhul, millest on räägitud väga palju, kasu aga on olnud ebaviisakalt vähe. Riika Purra:
„Inimene integreerub ühiskonda, tegutsedes nii nagu ühiskonnas tegutsetakse, töötades, osaledes, juhtides ennast ise, hoolitsedes ise oma asjade eest. Lõimimispoliitika paraku nii ei toimi, see imeb isiku endasse, teeb temast ohvri ja hooldusaluse ning kannab kõik nõudmised üle hoopis vastuvõtvale ühiskonnale ja selle liikmetele. Sisserändaja tõenäoliselt ei integreeru, kui temalt seda ei eeldata. Kui ta saab jätkata oma elulaadi nagu ennegi ja pealegi keegi teine maksab selle kinni, siis lõimumist ei toimu.“
Isegi sellistesse riikidesse, kus meedia ei ole eriti valmis sedalaadi uudiseid vahendama, on imbunud info, et Rootsi on oma tohutult rohkevarvulise sisserändajakontingendiga tõsiselt hädas. Jussi Halla-aho on sotsiaalmeedias sellel teemal juba üle 20 aasta kõigest jõust häirekella löönud. Soome revolutsioonimeelsed rohevasemikud aga vaatavad suu ammuli salliva läänenaabri poole ja püüavad kangesti korrata kõiki samme, mis Rootsi tänase paugutusparadiisini on juhtinud.
Mitte ilmaaegu pole sisserände piiramine algusest peale olnud üks PS põhitaotlusi. Riikka Purra:
„Samal ajal kui kõik ennustatavad tunnusmärgid Soomes täide lähevad ja saame aru, et oleme liikumas täpselt samas [Rootsi] suunas, kordavad ennast sallijateks nimetavad talitsematu sisserände poliitika pooldajad samu abstraktseid väiteid ja ideaale kui kogu aeg varemgi. Et muudkui lisagem lõimimist, et vähendagem rassismi, et ilma sisserändeta ei ole võimalik olla, elada ja toime tulla, et negatiivne ei tohi olla. Ja et on väärtused, need maagilised väärtused, mis kõik asjad ära seletavad, et nendest tuleb kinni pidada ja et peab tahtma rohkem sisserännet.“
Põlissoomlaste juhtkonnas kongressil suuri muudatusi ei toimunud. Esimehena jätkab Riikka Purra, aseesimeestena Leena Meri, Mauri Peltokangas ja Sebastian Tynkkynen.
Põlissoomlaste presidendikandidaadiks 2024. aasta jaanuarivalimistel valiti üksmeelselt erakonna eelmine esimees Jussi Halla-aho. Oma kandidaadikõnes avaldas ta muuhulgas lootust, et presidendikandidaatide kampaania käigus võiks meedia „kandidaatide varasemaid, muuhulgas Venemaad puudutavaid ütlemisi ja seisukohavõtte sama tarmukalt avalikustada kui ta viimaste kuude ajal põlissoomlaste aastate ja aastakümnete taguseid rumalaid ütlemisi läbi on tuhninud“.
Ühtlasi pidas Halla-aho kohaseks hoiatada:
„Oleme täheldanud, et kampaaniate läbiviimine ja poliitikategemine on muutunud räpaseks. Need, kes ennast heade inimestena tunnevad, ei põlga ära ühtki vahendit. Võltsimine, valetamine ja demoniseerimine on poliitikas ja ühiskondlikus arutelus igapäevaseks muutunud. Pole põhjust oodata, et presidendivalimiste kampaaniad sellest trendist kõrvale kalduksid. Meid see ei ehmata, kuna oleme sellise kohtlemisega harjunud. Meie eesmärgid on põhjendatud ja meie vahendid on ausad. Usun, et lõppude lõpuks see tasub ennast ära.“
Presidendi ees seisvat põhiülesannet valgustas värske kandidaat järgmiselt:
„Meile põlissoomlastele, ja minule kui Põlissoomlaste kandidaadile on Soome soomlaste rahvusriik, nende huvide eest seisja, turvapaik ja kaitstud ruum, ning seda tuleb juhtida nendest seisukohtadest lähtudes.“
Soovime edu!
Paul Oja, Soome