Kui hiljuti puhkes NSVL-i ja EL-i võrdlemise tõttu kodukootud skandaal, rääkisid Urmas Paeti moodi eurofanaatikud EL-i julgeolekurollist ja vajadusest mitte lõhestada selliste ütlustega ühenduse ühtsust.
Tegelikult annab Eestile turvatunde NATO, mitte EL – ja Brüsselist kõlavad hääled euroarmee poolt ning USA vastu kipuvad meie julgeolekugarantiisid hägustama. EL kui ühendus aga on tugevasti lõhestunud suhtumises gaasijuhtmesse Nord Stream 2.
USA senati välisasjade komitee kiitis kolmapäeval heaks parteiülese eelnõu, mis kehtestaks sanktsioonid Läänemerre rajatava gaasijuhtme Nord Stream 2 projekti suhtes, kirjutab ERR.
Nord Stream 2 projekti asjus on ka Euroopa Liidus tõsiseid eriarvamusi – kui näiteks Poola ja Balti riigid käsitlevad gaasitoru otsese julgeolekulise ohuna, mis puudutab eriti Ukrainat, siis näiteks Saksamaa ning mõned Kesk- ja Lõuna-Euroopa riigid peavad seda vajalikuks majandusprojektiks. Ka Euroopa Komisjon on leidnud, et Nord Stream 2 ei ole kooskõlas EL-i energiapoliitika põhimõtetega, eelkõige eesmärgiga energiatarnijaid mitmekesistada, lisab rahvusringhääling.
“Me kaitseme Saksamaad Venemaa eest ning Venemaa saab samal ajal miljardeid ja miljardeid dollareid Saksamaalt,” teatas Trump kohtudes Washingtonis Poola presidendi Andrzej Dudaga. Gazprom on teatanud, et sisuliselt on Nord Stream 2 juba valmis.
Urmas Paet ei taha üldse rääkida sellest, et EL pole ammugi ühtne ja gaasijuhtme osas lähevad Balti riikide ja Poola seisukohad EL-i ühe juhtriigi Saksamaa osas eriti lahku. Kas me saame nii loota Berliini toetusele, kui Venemaa meid ahistama hakkab?
Kui sakslaste majandus ripub Gazpromi gaasinisa otsas, siis on Berliin Kremli poolt vägagi mõjutatav – majandus kaalub alati liitlassuhted üle ja selles osas pole meil sakslastelt kindlat kaitset loota. EL on Ukraina ja Gruusia peal näidanud, kui hambutu ta võib olla – Brüsseli relvaks on hukkamõistud, deklaratsiooni, sanktsioonid, mida esimesel võimalusel rikutakse või nõrgendatakse, seega ei midagi jõulist.
Saksamaa võib meid reeta ka lihtsamalt – kui meid näiteks ei ründa mitte Vene armee, vaid “rohelised mehikesed” ehk Ida-Ukraina stsenaarium Ida-Virumaal. Venemaa võib väita, et tegu on sisekonfliktiga ja oma euroinvesteeringute pärast mures Berliin võib sellega kaasa minna, blokeerides NATO 5. paragrahvi rakendamise.
Saksamaa võib Kremli rahustada püüdes kaasa minna süüdistustega selles, et Eestis diskrimineeritakse kodakondsuseta inimesi, kui Ždanoka või Toomi moodi “Kremli ööbikud” sellise küsimuse Euroopa Parlamendis tõstatavad. Selliseid asju, milles Berliin võib kaude Vene poolel tegutseda, on argipoliitikas palju. Seda enam, et Saksamaal mõjukas ekskantsler Gerhard Schröder on Putini isiklik sõber ja sealsed võimu- ning majandusringkonnad pole varjanud huvi koostöö vastu Moskvaga.
Euroopa Liidus on näha, kuidas igaüks on oma (majandus)huvide eest väljas. Saksamaa korraldas teisi kaasates Kreeka päästmise peamiselt seetõttu, et tolles laristajariigis olid kaalul Saksa pankade rahad – ka Eesti garanteeris, et nad oma rahast ilma ei jääks. Sarnased asjad toimuvad kindlasti ka Venemaa suunal, kui mängus on Saksa rahad – võimalust liitlaskohustusi mitte täita otsitakse igal juhul, et oma majandust säästa ja investeeringuid kindlustada. EL-i lõhestaja on siinkohal Saksamaa.
Kuigi USA kohta väidetakse, et ta on huvitatud oma vedeldatud maagaasi müügist Euroopasse, oleks see igal juhul väiksem risk, kui oma majanduse orienteerimine Vene gaasile, mida teeb Saksamaa. See on koht, kus Eesti peaks orienteeruma USA-le, mitte Saksamaale ja teistele EL-i suurriikidele, nagu seda soovitab Paet kogu oma Reformierakonnaga.
Kui küsida, et kas Saksamaa võib oma gaasiga seotud huvides Balti riike mingil moel Venemaale maha müüa, kasvõi pool silma kinni pigistades, siis vähemalt Uued Uudised usuvad – jah, Merkeli-Saksamaa võib seda teha. Laias laastus aga tähendab Nord Stream 2 seda, et Saksamaa rahad hakkavad voolama Venemaa agressiivsusesse.