23.12.2020
Loodusvarade poolest rikas Põhjala riik Norra on ennast targu Euroopa Liidust eemale hoidnud.
Norras kasvab euroskeptitsism ja toetus Brüsselist eemaldumisele suureneb, ehkki Norra ei ole isegi mitte EL-i täisliige.
Tsentristliku ja traditsiooniliselt maaelanikest valijaskonnaga Norra opositsioonilise Keskpartei plaanid EL-i mõju vähendamiseks leiavad valijates kõlapinna, sest Norra on praegu EL-iga tihedates sidemetes nii kaubandust kui reisimist puudutavate lepetega.
“Otsused, mis puudutavad Norrat ja Norra ressursse, tuleb langetada Norras,” ütles Keskpartei seadusandja Emilie Enger Mehl, kes kuulub parlamendi väliskomisjoni.
Detsembri kogus Keskpartei arvamusküsitluses 22,1 protsendi valijate toetuse. See teeb harilikult väiksema koalitsioonipartneri rolli täitnud erakonna riigi suurimaks parteiks.
Nagu teised Euroopa euroskeptilised liikumised, nõuab ka Keskpartei EL-iga sõlmitud suhete ülevaatamist.
Norralased on lükanud EL-iga liitumise tagasi kahel referendumil – 1972. ja 1994. aastal. Riiki seob Brüsseliga aga kuulumine Euroopa Majanduspiirkonda (EMP) ja Schengeni leppega avatud piir.
EMP tagab Norrale pääsu EL-i ühisturule, mis moodustab 80 protsenti riigi ekspordist. Selle liikmena peab Norra aga alluma ka Euroopa regulatsioonidele, ilma et tal oleks nende suhtes sõnaõigust.
“EMP leppega on antud liiga palju võimu üle EL-ile,” ütles Enger Mehl. “See tuleks asendada vabakaubandusleppega, mis hõlmaks kahepoolseid suhteid ega tähendaks liiga suure võimu loovutamist,” lisas ta.
Mõne aja eest oli Keskerakond öelnud, et suudab olemasolevatest kokkulepetest lahkuda ja leppida kokku uutes, just nagu lubasid omal ajal Brexiti eestkõnelejad.
Aastaid kestnud Londoni ja Brüsseli läbirääkimised on sundinud neid pisut tagasi tõmbama. Aga sellest hoolimata kätkeb nende uue koalitsioonivalitsuse juhtimise väljavaade endas eeldust, et hakatakse vaagima alternatiive EMP-le.
Analüütik Svein Tore Marthinsen leiab, et Euroopast eemaldumise soov ei ole ainus, mis Keskpartei populaarseks teeb.
Õigupoolest näeb norralaste ja ka Keskpartei valijate enamus Marthinseni sõnul EMP-s kompromissi, rahuldavat vahelahendust, samas ollakse EL-i liikmesusele kindlalt vastu.
Pigem on Keskpartei populaarsus osa laiemast trendist seada oma riigi huvid esikohale, nagu tegi seda USA president Donald Trump.
Erakonna viimase aja menu taga on ka maakogukondade kaitsmine tsentraliseerimise vastu ja joviaalne talunikust esimees Trygve Slagsvold Vedum, kes suudab põimida sõna “Norra” pea igasse lausesse.
Mõned näevad 42-aastasest Vedumis tulevast peaministrit või vähemalt mõjukat poliitikut, kes teeb ettekirjutusi Norra traditsiooniliselt dominantsele jõule Tööparteile, mis toetab kindlalt EL-i.
Praegu võimul oleva paremtsentristliku koalitsiooni visioon EMP-st lahkumist ette ei näe.
“Mina arvan, et mida aeg edasi, seda selgemalt on näha, kui keeruline on Euroopa Majanduspiirkonnast lahkuda,” ütles peaminister Erna Solberg eelmisel nädalal pressikonverentsil.
“Norra parteid, kelle meelest on hea mõte EMP-st lahkuda, sest me võime saavutada uued ja paremad kokkulepped, peaksid vaatama tähelepanelikumalt üle Põhjamere,” soovitas peaminister, viidates Brexitile. (AFP-BNS)