Sel nädalal tekitas suurt vastukaja Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni arvamus, et Ukrainasse võidakse sõjaväge saata, sellega hõiskas kohe kaasa ka Eesti peaminister Kaja Kallas, kuid muu maailm ei soovi kergemeelselt enesetapumissioonile minna.
“Prantsusmaa ei saada oma väge Ukrainasse otseselt sõjategevuses osalema,” ütles välisminister Stéphane Séjourné teleusutluses, kirjutas portaal Unian reedel. “Prantslased ei hakka Ukraina eest surema. Me ei saada väge,” ütles Séjourné.
Samas märkis Prantsuse välisminister, et “On loodud selge raamistik: lüüa Venemaad ilma sellega sõda pidamata. Selles kontekstis ei ole midagi välistatud,” ütles ta.
Séjourné märkis, et Vladimir Putin on suurendanud tuumaohtu, sest partnerid toetavad jätkuvalt Ukrainat. Tema sõnul on “viis seda Venemaa-poolset ohtu teatud kujul pidurdada”.
Macron ütles hiljuti, et EL-i liikmesriigid arutavad võimalust saata tulevikus oma sõdurid Ukrainasse. Ta märkis, et selles küsimuses ei ole veel üksmeelt saavutatud.
Vahetult pärast seda tegi mitu NATO riiki avalduse, et nad ei kaalu oma väe saatmist Ukrainasse ega osalemist sõjas Venemaaga. Nende sõnade peale ähvardas Putin aastakõnes Venemaa föderaalassambleele maailma taas tuumasõja ja “traagiliste tagajärgedega”.
Macron peab samas sõda omaenda rahva vastu – pärast “kollaseid veste” põllumeeste vastu. Prantsuse põllumehed protesteerisid reedel Pariisi Triumfikaare lähedal, öeldes, et nende tegevuse eesmärgiks on “prantsuse põllumajanduse päästmine”, teatas maaelu koordineerimise liit sotsiaalmeediaplatvormil X.
Põllumajandustootjad kogu mandril on nädalaid protestinud rohepöördega kaasnenud liiga piiravate keskkonnareeglite, väljastpoolt Euroopa Liitu pärit odava impordi ja madalate sissetulekute üle.
Põllumehed panid välja plakatid ning viskasid Champs-Élysées’l asuva monumendi ümber heinahunnikuid. “Maaelu koordineerimise liit võtab Triumfikaare sümboolselt ja rahumeelselt üle,” seisab sotsiaalmeediaplatvormil X avaldatud teadaandes.
Prantsuse põllumehed on pärast valitsuse lubatud reforme jätkanud teede blokeerimist, rehvide süütamist ning supermarketite piiramist, öeldes, et vajavad tegelikult hoopis rohkem meetmeid. (AFP-BNS-UU)