Ajast, mil Kaja kallas võimutüüri juurde astus, on kõik majandust iseloomustavad numbrid ainult hullemaks läinud, ja see jätkub ka Kristen Michali valitsedes.
Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks 2025. aastal 2024. aasta keskmisega võrreldes 4,8 protsenti ninng seda mõjutasid enim toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnamuutused.
Statistikaameti tarbijahindade statistika teenusejuht Lauri Veski tõi välja, et tarbijahinnaindeksi suurim mõjutaja 2025. aastal oli toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnatõus. „Toit ja mittealkohoolsed joogid kallinesid aastaga 6,9 protsenti,“ lausus Veski.
Toidukaupadest kallines šokolaad 31,5 protsenti, kohv 31 protsenti, linnuliha 15,2 protsenti ning värsked puuviljad ja marjad 12,7 protsenti. Samas odavnesid suhkur 17,1 protsenti, kartul 5,7 protsenti, värske või jahutatud kala 3,9 protsenti ning töödeldud puuvili 3,9 protsenti. Bensiin oli 6,8 protsenti ja diislikütus 6,6 protsenti odavam.
Veski selgitas, et 2025. aastal oli mitmeid sündmusi, mis tarbijahinnaindeksile suuremat mõju avaldasid. „Aasta alguses hakkas kehtima automaks, mis tõstis transpordiindeksit võrreldes eelmise aasta keskmisega. Tervishoiuteenuste hinnakirja uuendamine aprillis kergitas omakorda tervishoiuindeksit. Riietuse ja jalatsite hinnad aga langesid keskmiselt 3,7 protsenti,“ lisas ta.
Kui tarbijahinnad tõusid detsembris aastaga 4,1 protsenti, siis toiduhindade kasv oli veelgi suurem ja just seda tunnetasid inimesed reaalselt väga teravalt, kommenteeris Luminori peaökonomist Lenno Uusküla.
Arvestades, et juulis tõusis käibemaks 2 protsendipunkti võrra ja tõstis otseselt hindu umbes 1,6 protsendi võrra, siis alles jääb umbes 2,5 protsendi suurune hinnatõus. Aga ka sellest märkimisväärse osa moodustavad jätkuvalt erinevad maksud, selgitas Uusküla.
Kui vaadata aasta jooksul toimunud hinnatõusu, siis Uusküla sõnul on näha, et kõige rohkem kasvasid hinnad tervishoius, seda 11,1 protsenti, mis on peaasjalikult seotud visiiditasu tõusuga 5 euro juurest 20 euroni sest aprillis kasvasid hinnad 9,2 protsenti. Transpordi hinnad kasvasid 7,6 protsenti ning seal mängis märkimisväärset rolli automaksu kehtestamine.
Jaanuarikuine hinnatõus oli täpselt 7,6 protsenti ja ülejäänud aasta jooksul toimunud tõusud on langustega välja taandunud. “Nii jääb Eesti ülejäänud hinnatõusu aasta jooksul 1 protsendi juurde. See läheb kokku ettevõtete tunnetusega, et hindu pole saanud tõsta. Nõudlus oli jätkuvalt nõrk sest perede ostujõud eelmisel aastal tulumaksu tõusu ning hinnatõusu tõttu langes,” ütles Uusküla.
“Mida perekonnad tundsid selgesti, oli toidu hinnatõus, mis jäi detsembris aasta varasemaga võrreldes 5,6 protsendi juurde .Samuti kasvasid alkoholi ja tubaka hinnad 5,3 protsenti ning sidega seotud kulud 4,4 protsenti. Eluasemega seotud hinnad kasvasid 0,7 prot6senti, majapidamisega seotud kulud 2,7 protsenti ning haridus 1,7 protsenti,” jätkas Uusküla.
“Kuigi jaanuaris tõusis alkoholi ja tubaka aktsiis ning mais tõuseb kütuse aktsiis, on need väikesed muudatused võrreldes eelmisel aastal tehtud maksutõusudega. Tervikuna 2025. aasta hinnad olid 4,8 protsenti kõrgemad kui aasta varasemad,” lisas Uusküla. (BNS)