Kolumnist Karl Olaf Rääk kommenteerib kellegi Andri Harani juttu meedias, et majanduse kasvuks on vaja kolm korda rohkem välistööjõudu.
“Kas ma loen nüüd õigesti: Eesti majanduse kahekordistamiseks (miks just kahe?) on vaja kolm korda targemat tööd, mille jaoks on vaja KOLM KORDA rohkem välistööjõudu.
Siit karjub globalistlik-debiilse majandusmudeli kõige suurem vale: räägitakse targa näoga, nagu eesti inimestel puuduks õppimisvõime. Et kui tahame tarka tööjõudu, siis saab seda ainult sisse vedada.
Et kui meil on vaja kedagi, kes oskab mutrit keerata, siis peame sisse vedama mutrikeeramise spetsialiste. Kui keerata on vaja kruvi, siis veame sisse kruvi keeramise spetsialiste. Kui kruvi keeramise asemel on vaja naelatagumise talente, siis hakkame eelnevalt sisse veetud kruvikeeramise spetsidele abiraha maksma ja veame sisse haamrioperaatoreid.
See võimalus, et õpetaks välja kohalikke töötajaid, vajadusel õpetaks neid ümber ja maksaks neile konkurentsivõimelist palka, oleks nagu täiesti välistatud!
Bürokraatia mahatõmbamine on muide mitte ainult tore, vaid KOLMEkordse mõjuga. Esiteks vähendab see (vähemalt teoreetiliselt) maksukoormat. Teiseks vähendab see mõttetuid piiranguid ja mitte kellelegi vajalikke nõudeid. Kolmandaks vabastab see (vähemalt teoreetiliselt) kohalikku tööjõudu, kes on võimeline mutri või kruvi keeramise ära õppima.
Kruvi ja mutter on muidugi ülekantud tähenduses, kuid olgem ausad, absoluutselt igasugust tööoperatsiooni on võimalik inimestele mõistliku aja jooksul selgeks õpetada. Ja inimestele on võimalik ka normaalset palka maksta, KUI raha ei kulu ülemäärase bürokraatia ning sissetoodud tööjõule sadat sorti soodustuste maksmise peale.
Olgem ausad – praegu majanduses toimuv on karjuv ülekohus kohaliku rahva suhtes. Meid tühistatakse inimestena ning pigistatakse nagu sidruneid selleks, et aparatšikuid ning kontvõõraid ülal pidada. See ei lähe mitte. Selline kuri ärakasutamine ei saa lõputult kesta.”
