23.10.2024
Digimaailm ja meie. Pilt on illustratiivne.
Alljärgnev uudis näitab, kuidas praeguse destruktiivse riigivõimu käe all on Eesti digitiiger kõvasti kõhnunud. Muuhulgas tasub tähelepanu pöörata faktile, et pidev odavtööjõu sissevedu ning seega madalad tööjõukulud on pärssinud ettevõtjate tahtmist investeerida digitaliseerimisse. Samas ei anna kurnav maksukeskond ja kõrged energiahinnad ka piisavalt raha investeeringuteks.
Eurostati andmetel jäävad Eesti ettevõtted digitaalsuse tasemelt Euroopa Liidu keskmisest maha, eriti kõrge ja väga kõrge digitaliseerituse saavutamisel.
Madal digitaliseeritus annab suurema võimaluse ka finantspetturitele leida nõrkasid kohtasid raha välja petmiseks.
Digitaalse intensiivsuse indeks näitab, kui palju ettevõtted kasutavad kaasaegseid digitaalseid tehnoloogiaid, nagu pilveteenuseid, suurandmete analüüsi ja tehisintellekti. Indeks koosneb erinevatest komponentidest, näiteks ettevõtte veebilehe olemasolu, e-kaubanduse kasutamine, pilveteenuste kasutamine ja küberturvalisuse meetmed.
„Mida kõrgem on indeksi skoor, seda enam on ettevõte tehnoloogiliselt arenenud ja integreerinud digitaalseid lahendusi oma igapäevastesse tegevustesse ning aitab hinnata, kui valmis ettevõtted on digiajastu väljakutseteks. See tähendab ka küberrünnakute tõrjumist ja finantspetturite tuvastamist,“ selgitas Citadele panga rahapesu tõkestamise osakonna juht Viktor Tkatšenko.
Eurostati 2023. aasta andmete järgi jäävad Eesti ettevõtted digitaalsuse tasemelt Euroopa keskmisest maha. Vähemalt baas digitaalse intensiivsuse taseme saavutas 59 protsenti EL-i ettevõtetest. EL-i eesmärk on, et 2030. aastaks jõuaks üle 90 protsendi väike- ja keskmise suurusega ettevõtetest vähemalt baas digitaalsuseni.
Eesti näitajad jäävad Euroopa Liidu üldisest keskmisest maha eelkõige just kõrge ja väga kõrge digitaalse intensiivsuse saavutamisel. Eestist ettepoole jäävad ka näiteks Horvaatia, Leedu, Küpros, Malta. Kõige kõrgemal kohal on Soome, kus väga kõrge digitaliseerituse indeks on 13 protsenti.
Eesti aeglasemas digitaliseerumises mängivad rolli tõenäoliselt nii ressursipuudus kui ka madalamad tööjõukulud. „Kuna digitaliseerimine ja automatiseerimine nõuab raha, siis ei ole mitmetel ettevõtetel võimalik sellesse investeerida. Kuna ka tööjõukulud on Eestis võrreldes nii mõnegi teise Euroopa riigiga madalamad, siis on ettevõtetel ka selle võrra vähem motivatsiooni oma mingeid protsesse digitaliseerida,“ ütles Tkatšenko.
Tkatšenko selgitas, et kõrge digitaliseeritusega kaasnevad loomulikult ka omad riskid ja tekivad uued nõrgad kohad, mida finantspetturid ära kasutada püüavad, aga eelkõige aitavad erinevad digitaalsed vahendid siiski turvalisust tõsta. „Näiteks automatiseeritud andmeanalüüs, mis võimaldab tuvastada kahtlaseid tehinguid kiiremini ja täpsemalt ning aitab töötajal teha paremini kaalutletud otsuseid. Pilveteenused ja turvalised andmehoidlad aitavad kaitsta tundlikku teavet. Tugeva küberturvalisusega saab paremini kaitsta ettevõtte süsteeme pahavara ja häkkerite eest,” lausus Tkatšenko. (BNS)