17.06.2025
Pabervalimine Eestis on kindlam ja ausam
Väljavõte ODHIRi raportist e-valimiste korralduse kohta Eestis, mis annab kriitilise hinnangu ning milles antakse ligi 30 leheküljel soovitusi olukorra parandamiseks.
Puudujäägid õigusraamistikus ja protseduurides
(a) Õigusliku selguse nappus. Kuigi 2024. aasta seadusemuudatused parandasid olukorda, ei reguleeri seadus endiselt piisavalt täpselt, kuidas rakendatakse internetihääletuse kontekstis valimispõhimõtteid – üldisus, võrdsus, salajasus ja valimisvabadus.
(b) Ebaselged otsustusreeglid. Puuduvad selged kriteeriumid, mille alusel võib Vabariigi Valimiskomisjon (VVK) peatada, katkestada või tühistada e-hääletuse või lubada hääletamist mobiilseadmetes.
Ebapiisavad tagatised hääletussalajasuse ja aususe jaoks
(a) Surve ja rühmahääletuse riskid. Muret tekitavad olukorrad, kus hääletatakse grupis (nt hooldekodudes) ja salajasust ei suudeta tagada.
(b) Puuduvad hääletaja teavitused ja kinnitused. Seadus ei nõua, et valija kinnitaks hääletamist privaatselt ja vabatahtlikult ega juhenda teda selle vajalikkusega seonduvalt.
(c) Järelkontrolli puudumine. Seadus ei kohusta VVK-d ega valimisteenistust valimiste järel auditeerima võimalikke rikkumisi hääletamise salajasuse osas.
Piiratud läbipaistvus ja avalik järelevalve
(a) Vähene vaatlejate kaasamine. Seadus ei täpsusta, kuidas ja mil määral saavad vaatlejad jälgida ja kontrollida internetihääletust.
(b) Avaliku arutelu puudus. Hiljutiste muudatuste puhul ei toimunud piisavalt laiapõhjalist arutelu selle üle, kuidas tõlgendada põhiseaduslikke valimispõhimõtteid digikeskkonnas.
Tehnilised ja turvalisusega seotud probleemid
(a) Ebaselged nõuded turvalisusele ja kontrollitavusele. Kuigi tehti edusamme küberjulgeoleku osas, ei sätesta seadus piisavalt ajakohaseid tehnilisi ja protseduurilisi nõudeid.
(b) Kontrollitavuse standardite puudumine. Seaduses pole piisavalt selgelt määratletud individuaalset ja üldist kontrollitavust ega seda, kuidas tagada hääletuse sunni- ja pettusekindlus.
Kaebuste esitamise ja sanktsioonide puudujäägid
(a) Kaebuste süsteemne reguleerimata jätmine. Puudub konkreetne mehhanism internetihääletuse rikkumiste kohta avalikes huvides kaebuste esitamiseks, samuti puuduvad sobivad tähtajad ja tõendamisreeglid.
(b) Kriminaalvastutuse ebapiisavus. Kehtiv karistusseadustik ei reguleeri piisavalt spetsiaalseid e-hääletusega seotud rikkumisi.
Poliitiline lõhe ja usaldusprobleemid
(a) Parteiline polariseerumine. Osa opositsiooniparteidest peab internetihääletust kallutatuks ning avalik usaldus on langenud, osalt ka väidetavalt põhjendamatute pettuseväidete tõttu.