OECD: EL-i ühine põllumajanduspoliitika on 10 aastat paigal seisnud

Hiljuti rõõmustas peaminister Kaja Kallas selle üle, et Eesti hakkab Euroopa Liidus rohkem maksma kui ise saab, mis pidi tema arvates tähendama meie jõukust, kuid valus tõdemus Eesti põllumeestele on see, et nemad ei saanudki vanade liikmesmaade omadega toetuste osas võrdseks.

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) hinnangul on Euroopa Liidu (EL) ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) areng alates 2010. aastast seiskunud.

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna juhataja Kristel Maidre ning maaelu arengu ja analüüsi osakonna nõunik Katre Kirt toovad OECD koostatud raporti sisse vaadates välja, et senine edusammude puudumine ei ole tingitud ebapiisavast ambitsioonist või ressursside puudumisest, vaid pigem ebatõhusast poliitikakujundamisest ja rakendamisest ning teatud poliitikavahendite vastuvõtmisest, mis on seatud eesmärkidele vastupidises suunas liikunud.

Seejuures on OECD kriitiline ühise põllumajanduspoliitika otsetoetuste süsteemi suhtes – senine ühetaoline otsetoetuste süsteem ei olevat ennast õigustanud. “Otsetoetuste jaotus vastavalt kasutuses olevatele põllumajandusmaa hektarite kohta suunab enamuse toetusest suuremate tootjateni või maaomanikeni. Samuti suudavad toetuse saamiseks vajalikud baasnõuded täita kõik põllumajandustootjad,” selgitavad Maidre ja Kirt.

“Ka ei suuna stabiilne sissetulekusüsteem muutustega kohanema ega tootja enda vastupanuvõimet suurendama, mistõttu takistatud on vajalikud struktuurimuutused, ei rakendata piisavalt riskijuhtimismeetmeid ega otsita uusi võimalusi. Selle asemel maksavad riigid erakorralisi toetuseid keerulistel aegadel,” lisavad eksperdid. OECD toob välja, et selline otsetoetuste süsteem takistab ka põlvkondade vahetust sektoris, kuna toetused kapitaliseeruvad maa hinnas, ja see vähendab võimalusi uutel tegijatel sektorisse siseneda.

Muidugi on OECD ning regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ametnikud sellesse raportisse ohtralt kliimapoliitikat sisse väänanud, mis tõenäoliselt ei anna mitte kunagi põllumeestele kasu, sest see näeb välja nagu mahetoodang, kus kogu tootmine osutub edaspidi veelgi kallimaks. Aga midagi ausat ei saanud maarahvas EL-ist ka siiani, nagu näitab raport.

Uued Uudised, BNS