11.10.2019
Eesti keel on omal maal veel au sees, kuid mustad pilved on silmapiiril näha. Pilt on illustratiivne.
Kui vaadata uudistest, milliseid probleeme käsitletakse mõttetalgutel, siis need jutud erinevad oluliselt neist, mida räägivad globalismimeelsed Eesti poliitikud.
ÜRO eestvedamisel on 2019. aasta kuulutatud rahvusvaheliseks põliskeelte aastaks. Maailmas kõneletavast umbes 7000 keelest on ohus rohkem kui kolmandik ehk vähemalt 2680 põliskeelt. Ohustatud või hääbumisohus on ka enamik soome-ugri keeli, mistõttu keskendub tänavune hõimupäevade konverents just põlis- ja vähemuskeeltele.
Nii toimub Tallinnas Eesti Keele Instituudis reedel hõimupäevade konverents „Põlisrahvad ja keeled globaliseeruvas maailmas. Väljakutsed, võimalused ja ohud“.
„Eri rahvaste ja kultuuride mitmekesisus on kogu maailma rikkus. Meie kohus on seda rikkust kaitsta ja teha omalt poolt kõik, et lõpetada assimileerimissurve soome-ugri vähemuskeelte kõnelejatele,“ ütles kultuuriminister Tõnis Lukas. „Keeleküsimused puudutavad praegusel inglise keele võidukäigu ajal ka eestlasi, sest emakeel on meie rahvuse juur ja järjepidevus. Eesti keelele kui soome-ugri keelele peab alati jääma eriomane koht Euroopa keele- ja kultuurikaardil.”
Nagu näha, tunnistab EKRE osalusega valitsus probleemi olemasolu ja selle süvenemist – seda on rahvuskonservatiivid alati välja toonud, kuid näiteks presidendi arvates valitseb meil suisa õitseng. Praegune valitsus võtab samas ette samme, et eesti keelt hoida – näiteks rändesurve ja sellega kaasneva vene keele pealetungi vastu seistes ning inglise keele invasiooni pidurdades.
„Enamik soome-ugri keeli on põliskeeled. Paljud neist on ohustatud, kuid keele püsimajäämine ei sõltu ainult kõnelejate arvust, eelkõige on oluline lapsevanemate suhtumine oma emakeelde ja ühiskondlik suhtumine vähemuskeelte kõnelejatesse,“ rääkis Fenno-Ugria juhatuse ja ÜRO põlisrahvaste püsifoorumi järgmise kooosseisu liige Sven-Erik Soosaar. „Ka omariiklusega soome-ugri rahvaste keelte emakeelena rääkijate arv väheneb, mistõttu soome-ugri põliskeelte olukord peaks korda minema ka igale eestlasele, soomlasele ja ungarlasele.“
Ka sellest seisukohast kumab läbi hoiatus, seda ka eestlastele endile – meil on juba liiga laialdaseks muutunud eestluse laialipillutamine või selle kaitsmise tähtsusetuks pidamine. Soomes aga luuakse lausa multikultuurset ühiskonda, vaid Ungari on oma rahva püsimajäämise eest täiega väljas.
Hõimupäevad on kõige olulisem soome-ugri rahvaid tutvustav ja koostööd edendav avalikkusele suunatud sündmustesari Eestis ning kogu soome-ugri maailmas. 2011. aasta märtsis võeti Riigikogus üksmeelselt vastu otsus tähistada hõimupäeva iga aasta oktoobrikuu kolmandal laupäeval riikliku tähtpäeva ning lipupäevana. Hõimupäevade tähistamise traditsioon sai alguse 1931. aastal, kuid katkes nõukogude ajal. Hõimupäevi hakati taas tähistama 1988. aastast. (BNS-UU)