Juba varemgi on uudistest läbi lipsanud see, et Ukraina põgenikud tulevad Eestisse ja teistesse Balti riikidesse seetõttu, et siin saab vene keelega (mis on Ukrainas väga käibel) hästi hakkama. Reformierakonna kaheaastase võimuloleku ajal aga on Eesti “tänu” nii endise Nõukogude Liidu venekeelsele odavtööjõule orienteeritud tööjõupoliitikale kui ka kontrollimatule põgenike sissevoolule tuntavalt venestunud.
ERR kirjutab loos “Eestisse jõudnud Ukraina põgenike huvi edasi Soome minna on pea olematu”, et “Eelmise aasta lõpus nõustus Soome vastu võtma kuni 100 Eestisse jõudnud Ukraina sõjapõgenikku nädalas. Seda võimalust pole praktiliselt kasutatud, küll aga on Eestisse tulnud põgenikud, kes on pikemalt Euroopa teistes riikides peatunud. Sotsiaalkindlustusameti hinnangul võib üheks vähese huvi põhjuseks olla tõik, et Soome paigutab inimesed spetsiaalsetesse majutuskeskustesse.”
Viimastel kuudel on rahvusvahelise kaitse taotlejate arv püsinud samas suurusjärgus ehk umbes 200 taotlust nädalas ehk iga teine Eesti piiri ületanu plaanib jääda siia pikemaks ajaks. Aga tulevad ka need, kes on pikemalt elanud mujal Euroopas, näiteks Hispaanias, Norras või Poolas.
“Siia tullakse teistest riikidest päris palju, kuna meil on koolikorraldus parem, natukene on keeleliselt kergem, Eesti riik on päris palju jõupingutusi teinud nende elu mugavamaks muutmisel,” ütles politseiameti rändemenetlustalituse juht Kristiina Raidla-Puhm. “Ollakse seal olnud juba kolmveerand aastat ja nüüd otsustatakse, et Eestis on töövõimalused paremad, keeleaspekt ja kogukond siin on hästi oluline,” lisas ta.
Kui Eestisse tullakse keeleruumi pärast, tähendab see venestumise kiiret tugevnemist, kusjuures taotlusi on mitusada nädalas ja siia soovitakse jääda pikaks ajaks. Kuigi politseiametniku sõnul on Eesti teinud palju põgenike elu kergendamiseks, on kardetavasti sealhulgas ka praktikas olematu keelenõue teenindussfääris – kuigi paljudel ukrainlastel on rinnas silt “õpin eesti keelt”, ei pursi nad seda isegi poole aasta või enama möödudes.
On väga ohtlik, kui Ukraina põgenikke vastu võttes muutub Eesti idanaabri keele- ja sealt lähtuvalt ka mõjuruumiks.
Uued Uudised