11.05.2022
Keski hädade taga on oravapartei saba näha. Pilt on illustratiivne.
Sel nädalal on Eestis juhtunud rida sündmusi, mis tõestavad, et õigusriigiga on siin “kööga”, nagu lihtrahvas öelda armastab.
Riigikogus loeti peaminister Kaja Kallasele ette konkreetsed seadusrikkumised, millega sai hakkama haridus- ja teadusminister Liina Kersna koroonateste tellides, kuid juristiharidusega valitsusjuht vastas selle peale, et seda oli vaja, et koolid lahti jääksid. Eesmärk pühitseb abinõu Eesti kastmes.
President jättis välja kuulutamata välismaalaste seaduse ja sellega seonduvad muudatused teistes seadustes. Korruptsioonikoalitsiooni valitsus saatis seaduse muutumatult Riigikogusse, surus selle uuesti läbi ja Alar Karis kiitis nüüd heaks – teise tühja ringi läbinud seadus on pärast keerutamist kõlbulik.
President andis sellega märku, et õiguskord pole tähtis, valitsus võib vangerdada, kuidas ise soovib. Pärast seda sammu kaob riigipea kontrollilt seaduste üle igasugune tõsiseltvõetavus.
Hiljuti heaks kiidetud agressioonisümboleid keelustavas seaduses polnud ühtegi sümbolit konkreetselt nimetatud, see jäeti politsei otsustada, mida tema agressiivseks peab. Peeti ka Eesti lippu. Kui meenutada seda, kuidas mullukevadiste meeleavalduste aegu lasti politseil ja teistel jõustruktuuridel endal otsustada, millal eriüksuslased ja koerad välja tuua, siis on “õigusriigis” politseijuhil ikka väga suured õigused.
Kui sinna lisada ennast poliitiku staatusesse tõstnud kaitseväe juht ning võimupööret teostanud kaporatuur, siis hunta jaoks on materjal olemas.
On lihtsalt uskumatu, kuidas Eestis õigusriik suvariigiks muutub ja seda liberaalide valitsedes. Reformierakond tõi Eestisse totalitarismi ja seadusetuse hõngu. See polegi üllatav, sest valitsus sai alguse Porto Franco afäärist, mis uue kabineti jaoks oli nagu vundament.
UU