Tartu Ülikooli õigusteaduskonna riigiõiguse õppejõud Paloma Krõõt Tupay kirjutab, et nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) muudatus ei sea tema hinnangul küll alust totalitaarse riigikorra sünnile, kuid samuti ei aita see kaasa selgemale ja kindlamale õiguskorrale. Riigikogus menetletakse järjekordset nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus (NETS) muudatust. Väljas aga kogunevad inimesed, et avaldada meelt politseiriigi vastu.
Arvamusloo autor viitab ka sellele, et Martin Helme on seelnõu kohta öelnud: “See seaduseelnõu on politseiriigi ja türannia eelnõu.” EKRE fraktsiooni pressiteade ütleb: “Riigikogu liikme, jurist Kert Kingo hinnangul on valitsus riigikokku toonud seaduseelnõu, millega tahetakse riigis kehtestada totalitaarset kontrolli.”
Siseminister Kristian Jaani seevastu väidab, et kriitika on alusetu: “See on ikka päris karm, milline hirmu külvamine käib nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) muudatuste teemal. Kurb.”
„Ülejäänud valitsuse liikmetel tundub olevat pakilisemaid muresid,“ nendib Tupay.
Tupay: „Seadusandja soovimatus tegeleda seadusandlusega põhjaliku õigusanalüüsi ja läbi mõeldud kontseptsioonide alusel tekitab aga üha juurde seadusmuudatusi ja ebaselgust. See tähelepanek ei piirdu koroona-meetmete küsimustega. Aina uued seadusemuudatused süvendavad ebaselgust ning nõuavad edaspidi omakorda muutmist.“
Ta lisab: „Õige on tähelepanek, et seadusemuudatusega tõstetakse ka erinevate võimalike trahvide määra ja täiendatakse asjaolusid, mille eest on võimalik trahve määrata. Kui seni on võimalik trahvida inimest vaid sel juhul, kui ta eiras temale määratud karantiini nõudeid, siis tulevikus on võimalik määrata trahve ka epideemia tõkestamiseks kehtestatud piirangute rikkumise eest. Ehk selle eest, kui isik ei kanna maski või ei hoia piisavat distantsi teise inimesega. Vastavaid piiranguid kehtestab haldusaktiga valitsus või ka terviseamet omal jõul. Meetmete valiku osas on nii valitsusel kui ka ametil lai otsustusruum.“
Tupay sõnul lisandub rikkujate vastu lubatud meetmete loetelule ka üks uus õigus: ametivõimude õigus pidada isik kinni ja toimetada ta koju, kui ta ei järgi kehtestatud nakkushaiguse tõrje nõudeid.
„Siseminister on sellega seoses muuhulgas meelde tuletanud, et 92 protsenti eestimaalastest usaldab politseid. Loomulikult on hea, et nii suur osa eestlastest usaldab Eesti politseid. Ka minul on selleks põhjust. Kuid ühiskonna suur toetus ei saa olla omaette eesmärk ega põhjus, et anda politseile volitusi juurde,“ kirjutab õigusteadlane.