Kui 37-aastasele naisele tuleb poolteist aastat pärast juhtunut meelde, et 92-aastane mees pani kolmel korral käe tema intiimse koha peale, siis tahaks paljud küsida – kas tollal tundus asi teistsugusena?
Prantsuse prokuratuur algatab ekspresident Valery Giscard d’Estaing’i suhtes uurimise seoses väidetava seksuaalkuriteoga, vahendab BNS agentuuri AFP.
Saksa ajakirjanik süüdistab d’Estaingi enda seksuaalses ahistamises pärast aastal 2018 tehtud intervjuud. Uurimine algatati reporter Ann-Kathrin Stracke väite peale,mille kohaselt praegu 94-aastane d’Estaing katsus oma kontoris korduvalt tema tagumikku, teatas esmaspäeval AFP-le Pariisi prokuratuur.
37-aastane Stracke ütles süüdistust esitades, et endine president asetas käe tema tagumikule kolmel korral, kui nad poseerisid fotograafile 2018. aasta detsembris, kui too oli 92-aastane.
“Ma otsustasin oma loo ära rääkida, sest ma arvan, et inimesed peaks teadma, et Prantsuse endine president ahistas mind seksuaalselt pärast usutlust,” lausus Saksa avalik-õigusliku telekanali WDR ajakirjanik Stracke.
Kogu lugu oleks arusaadavam, kui sellise ahistamise ohvriks langenuks alaealine või nooremapoolne naine, kuid tegu oli täiskasvanud naisega – miks puudus tal kodanikujulgus kasvõi viidata, et ta ei soovi seda, rääkimata lihtsast julgete naiste seas levinud lahtise käega lajatamisest?
See naine aga laskis ennast käperdada koguni kolmel korral. Lugu, kuidas tubli naine vanale ahistajale, pealegi kunagisele riigipeale virutas, oleks esikülgedel märgatavalt mõjusam olnud, kui hilisem küsimusi püstitav ohvrirolliga kõmutekitamine.
Normaalses ühiskonnas vääriks lisaks kiimas mehele hukkamõistu ka selline naine. Esiteks, jättes mehele vihjamata, et selline teguviis talle ei meeldi, ta ergutas ahistajat uutele tegudele – võib-olla ka alaealiste käperdamisele.
Teiseks – kui see poleks juhtunud Stracke endaga, vaid ta oleks näinud ekspresidenti alaealist käperdamas, kas ta oleks ka siis pikki aegu vaikinud?
Lääne ahistamisskandaalid, mille seas on ka palju tõsiseid ja hukkamõistetavaid juhtumeid, on samas täielikku absurdi kaldunud. Näiteks USA kohtunikukandidaati Brett Kavanaugh`i süüdistas üks naine keskkooli-aegses käperdamises, kusjuures ka tema ise oli väidetavalt purjus, keegi peol osalenutest aga ei mäletanud isegi mingit teismeliste flirti nende kahe vahel, ja juhtunust oli möödas kõvasti üle 30 aasta.
Seksuaalse ahistamise juhtumeid tuleb võtta tõsiselt, aga kui täiskasvanud naine laseb seda endaga korduvalt teha ja alles tükk aega hiljem leiab, et teda ahistati, tuleb temagi kohtu alla anda – kodanikujulguse puudumise eest. Seda enam, et ahistamisskandaalidel on sageli nii poliitiline kui ka väljapressiv taust.