Õhtuleht kirjutas, et „murelik kodanik märkas teisipäeva hommikul, et Riigikogu valgest saalist ei leia enam ei Ukraina ega Euroopa Liidu lippu“.
Seitungi vastav lugu kandis pealkirja „Riigikogu valgest saalist kadusid tähtsad lipud“. Tõepoolest, alles olid ainult „vähetähtsad“ Eesti rahvuslipud. Täiesti juhuslikult (?) Toompea lossi sattunud murelikku kodanikku võib siiski lohutada, et võõrad lipud toodi sinna peagi tagasi.
Ukraina lipud kadusid Toompea lossi fassaadil ka Vabariigi aastapäeval ainult lühikeseks ajaks lipu heiskamiseks Pika Hermanni torni. Kodanikud ei jõudnud veel muretsema hakatagi, kui juba pandi sinna Ukraina lipud tagasi.
Valge saali lippude teisaldajat tabada ei õnnestunud. „Keegi oli seal käinud neid liigutamas. Paraku ei tea täpselt, kes seda tegi. Kohe, kui märgati, et seal oli midagi liigutatud, tehti see asi korda,“ ütles Riigikogu kommunikatsioonijuht Karin Kangro Õhtulehele.
Meenutuseks, et 2019. aastal asendati EKRE initsiatiivil valge saalis olnud Euroopa Liidu lipud Eesti sinimustvalgetega.
Tegelikult olidki need sinised tähelipud sinna paigutatud ajutiselt Eesti eesistumise ajal 2017. aastal.
Opositsioon muidugi kritiseeris sellist rahvuslikku otsust, kuid Riigikogu hääletusel otsustati napi häälteenamusega Euroopa Liidu lippe saali mitte tagasi tuua.
Pärast EKRE osalusega valitsuse mahajooksmist pandi Euroopa Liidu lipud sinna tagasi.
Palju kära tekkis ka Ukraina lippude ajutine kadumine nii Viljandi kui ka Pärnu linnavalitsuse hoonelt, justkui oleks tegu eluliselt tähtsaima küsimusega. Mõlemas on võimuosalus ka EKRE-l.
Hiljuti on korraldatud ka rahvaalgatus „Eesti lipu kaitseks“, mis nõudis Ukraina lipu eemaldamist avalikest hoonetest ja Vabaduse väljakult, viidates lipuseaduse rikkumisele ning Eesti riiklike sümbolite prioriteedile.
Küsitlusfirma Norstat andmetel ei pea 52 protsenti Eesti täisealistest kodanikest enam vajalikuks Ukraina lipu alalist hoidmist avalikel hoonetel. Toetus eemaldamisele oli eriti kõrge EKRE (90%) toetajate seas,
Peaminister Kristen Michal (Reformierakond) nimetas küsitlust ja sellega seotud algatusi „väärtuste suunamise operatsiooniks“.
Eesti lipu väärtustajaid on liberaalid nimetanud paradoksaalsel moel lausa „Venemaa narratiivi toetajateks“.
Teisalt on konservatiivsed ja rahvuslikud jõud rõhutanud, et Ukraina toetamine sõjalise abi, sanktsioonide ja humanitaarabiga ei nõua Eesti avaliku ruumi püsivat „võõra lipu okupatsiooni“. Eesti lipuseadus seab selged prioriteedid riigi enda sümbolitele ning pikaajaline võõra riigi lipu eksponeerimine võib kahjustada rahvuslikku identiteeti ja põhiseaduslikku riigikorraldust.
USA saatkond Eestis eemaldas omal ajal nii Ukraina kui ka vikerkaarelipu hoone eest, mis samuti tekitas arutelu topeltstandardite üle.
Riigi sümbolid ei tohi olla ajutise geopoliitilise moetrendi alusel teisejärguliseks muudetud. Põhiseaduse järgi on Eesti iseseisev ja suveräänne riik, mille sümbolid peavad olema esikohal. Lipu eemaldamine ei ole „Ukraina reetmine“, vaid Eesti riiklike prioriteetide taastamine.