07.06.2024
Ka Eestis räägiti pikka aega tuulikute halvast mõjust radaritele, aga nüüd on rohepööre kaitseaspektid vaikima sundinud.
Eesti inimesed märkavad üha enam, kuidas hoolimata päikesepaneelidele ja tuulikutele üleminekust ei taha elektrihinnad sentigi tarbijale soodsamaks minna, vaid hinnahüppe tekitab iga väiksemgi “hälve”, kasvõi soomlaste reedene saunalembus, nagu vahendas ERR.
Elektri reedeõhtuse tipphinna üks põhjuseid on soomlaste saunaarmastus
Põhjendusi kõrgeks elektrihinnaks tuleb nagu Vändrast saelaudu. Nii vahendab ERR alljärgnevat:
“Ehkki harilikult on elektri hind suviti madalam, siis praegu pole oodatud langust tulnud ning põhjuseks on nii Estlink 2 rike kui ka tuulevaikne ilm, ütlevad asjatundjad. Kui tuul tõuseb, peaks ka elekter odavamaks muutuma, kuid kõrgetest tipuhindadest Eesti ei pääse.
Eesti Energia nõukogu liige Einari Kisel rääkis ERR-ile, et elektri kõrget hinda mõjutab palju aspekte. “Esiteks see, et kui vaadata ilma, siis tuult liiga palju pole, tuulejaamad väga palju ei tooda ja kui võtta seda, et Soome odav elekter baseerub täna peamiselt tuulikutel ja see hind kandub suuresti üle ka Eestisse, siis kuna tuule poolelt on praegu defitsiit, kasutatakse praegu kallimaid energiaallikaid, eelkõige gaasi,” selgitas ta.
Soomes maksab elekter praegu siiski tunduvalt vähem kui Eestis: kolmapäeval maksis Nordpooli börsil elekter Eestis keskmiselt 114,02 eurot, Soomes aga 22,45 eurot megavatt-tunnist.
Kisel ütles, et eelmisel aastal oli ka Estlink 2 töös ja seetõttu oli toona võimalik rohkem elektrit siia tuua. Praegu aga Põhjamaade elektrit nii palju kohale ei jõua ja Baltimaades on tuult vähem. “Nii Leedu kui Eesti tuulikud ei tooda piisavalt palju ja kuna elektrit toodetakse enamasti gaasist Leedus, siis see määrab ka hinna,” tõdes ta.
Alexela energiakaubanduse juht Kalvi Nõu tõi kõrge hinna põhjusena samuti välja nii viimaste nädalate kehvad tuuleolud kui ka Eesti-Soome vahelise elektriühenduse puudumise mööda Estlink 2 merekaablit. “Päevaseid elektritarbimise tiputundide hindu mõjutavad olulisel määral ka erinevad käimasolevad hooldustööd,” lisas ta.
Nõu märkis, et näiteks Rootsi ja Soome vaheline elektri ülekandevõimsus on piiratud kuni 23. juunini ning Olkiluoto 1. tuumareaktori hooldus kestab kuni 16. juunini. Lisaks on kuni 6. juulini hoolduses Eesti Elektrijaama 8. plokk.
“Soome elektri hind on Eestiga võrreldes madalam eelkõige nendel päevadel, kui tuuleolud on Soomes head. Tõenäoliselt näeme Soomes madalamaid hindu ka pärast suuremate hooldustööde lõppemist. Soomes aitavad elektri hinda madalal hoida tuuma- ja tuuleenergia kõrge kättesaadavus,” tõdes Nõu.
Eesti Energia energiakaubanduse ja portfellijuhtimise direktor Armen Kasparov prognoosis mai keskel, et kui harilikult elektri hind suviti langeb, siis tänavu võib see Baltikumis kahaneda oodatust rohkemgi, sest läheme suvele vastu rekordsuure taastuvenergiatoodangu, stabiilse tarbimise ja Põhjamaade hüdroenergia ühtlase pealevooluga.
“Kui vaadata, et meil on kõigis Balti riikides taastuvenergia võimsusi tekkinud viimastel aastatel juurde, siis peaks see tooma oluliselt elektri hinda just suvisel ajal allapoole, kui on tuult ja päikest,” kinnitas ta.”
Jutt on kõigil paljulubav, aga täis nüansse, mis ei luba odavat elektrit anda: mittetöötav ühenduskaabel, hooldustööd elektrijaamades, tuulepuudus, päikesepuudus, veepuudus hüdroelektrijaamades… mingi põhjenduse, miks hind ei lange, leiab alati. Ja ta ei lange, nagu näitab juba pikemaajaline kogemus. Vahepeal ehk näidatakse ühe nullelektripäevaga, et võimalik on ka odav elekter, aga see on tõesti ainult näitamiseks ja seda odavat elektrit, mida andis Eestile oma odav põlevkivienergeetika, enam ei tule.
Kui just Martin Helme uuesti rahandusministriks ei saa, kes käsutab ka Eesti Energiat…
Pidage nüüd kõik meeles Eesti Energia energiakaubanduse ja portfellijuhtimise direktori Armen Kasparovi lubadust, et elektrihinnad kukuvad, ja kui kordub 2022. aasta, mil juulis-augustis olid elektrihinnad rekordkõrged, tuleb just tema pintsakunööpi keerutama minna.
Üks huvitav tähelepanek veel: hoolimata sellest, et asume ühes regioonis, Soomele tuult jagub, Eestile mitte. Kas seda jaotab tõesti Brüssel?
Lõpetuseks Kai Braueri kommentaar sotsiaalmeediast: “Kogu oma eksistentsi jooksul on Tallinna Tehnikaülikool koolitanud energeetikuid. Neid peaks tänapäeval olema nii vanu kui noori. Nende hulgas on nii põlevkivi-, tuule-, päikese- kui ka tuumaenergia pooldajaid ja vastaseid. Kas poleks lõpuks aeg hoopis erialainimestest kokku panna mingi komisjon, kes asjatundlikult oskaks läbi vaielda ja koostada Eesti jaoks korraliku ja aruka arengukava? Ilma selleta jäämegi maksma Euroopa kalleimat hinda ja konkurentsivõimetut tööstust, elanike rahakoti koormamisest rääkimata.”
Ilmselgelt ei hakka taastuvenergeetika kunagi Eesti energiavajadust rahuldama ning meie osalemine suuremas elektrivõrgus ja börsil paneb elektrihinna igast väiksemastki värinast sõltuma, ja seda mitte allapoole…
Uued Uudised