Kütusesektori esindusorganisatsioon Eesti Õliühing saatis neljapäeval koalitsiooniläbirääkimisi pidavatele parteidele omapoolse nägemuse kütuse- ja transpordipoliitika lähiaastate tulevikust; sektor näeb ohuna võimalust, et läbirääkimistel tuleb lauale kütuseaktsiisi tõstmise plaan, mis ühingu hinnangul oleks strateegiliselt, majanduslikult ning kliima- ja sotsiaalpoliitiliselt rumal otsus.
“Näeme suure riskina, et poliitikutel näpud sügelevad aktsiisitõusu abil eelarveauku lappima asuda. Viimaste aastate andmed kütusetarbimise kohta näitavad aga, et mingit eelarvelisa sellest ei tuleks – pigem kaotaks riigieelarve. Kindel kaotaja oleks aga Eesti majandusseisund,” ütles ühingu tegevjuht Mart Raamat pressiteates.
Õliühing toob oma pöördumises välja, et aktsiisitõusu korral suureneks taas kütuse piirikaubandus ja kodumaine veondussektor kaotaks märgatavalt konkurentsipositsioonis. “Aktsiisilangetus võimaldas maantee kaubavedajatel kasvatada eksporditulu 200 miljoni euro võrra aastas. Välisvedajalt võideti tagasi koduturgu, samuti suurendati rahvusvaheliste vedude konkurentsivõimet,” selgitas Raamat aktsiisipoliitika mõjusid veondusele.
Teisalt rõhutab kütusesektori esindaja ka seda, et aktsiisitõusust kui kliimapoliitilisest meetmest rääkimine on avalikkuse eksitamine. “Perioodil 2016–2019, kui meil kehtis naabritest kõrgem aktsiisimäär, siis suurenes läbisõit maanteedel nii sõiduautode kui ka veokite osas. Lihtsalt siis asendasid Eesti veokeid võõraste numbrimärkidega masinad. Mingit kliimajalajälje vähenemist ei toimunud – lihtsalt tulu viidi rumala aktsiisitõusuga Eestist välja,” nentis Raamat.
Senised kõrged kütusemaksud ei ole pannud ka eraisikuid keskkonnasäästule mõtlema – Eesti autopark on õliühingu andmetel Euroopa Liidu kõige saastavam. “See on lihtsalt utoopiline unenägu, kui poliitikud räägivad aktsiisipoliitika positiivsest kliimamõjust,” oli Raamat kriitiline Eesti senise poliitika osas.
Samas tõi ta välja, et kõrged kütusemaksud mõjuvad proportsionaalselt palju valusamalt just vaesemate lastega perekondade rahakotile. “Statistikaameti andmed näitavad, et maal elavad vaesemad pered peavad kaks korda rohkem kütusele kulutama kui Tallinna rikkamad pered. Aktsiisitõus ainult suurendaks ebavõrdsust ja selle korral mingist inimeste toimetuleku toetamisest rääkida ei ole lihtsalt võimalik,” selgitas Raamat maksutõusu sotsiaalseid tagajärgi. (BNS)