08.11.2018
Võõrtöölised tuuakse Eestisse lihtsamatele töödele. Foto on illustratiivne.
EKRE Riigikogu saadik Henn Põlluaas esitas siseminister Andres Anveltile neli küsimust võõrpäritolu inimeste sisserände ja võõrtööliste arvu kasvu kohta.
Uued Uudised võtavad kokku olulisemad numbrid, mida alljärgnevalt ka tutvustame.
Lühiajalise töötamise registreerimise otsuseid 1. jaanuarist kuni 20. oktoobrini 2018 oli 15 752, kusjuures 12 485 on tehtud Ukraina, 819 Valgevene, 675 Moldova, 632 Venemaa ja 136 otsust India kodanike kohta. Kokku on tehtud otsuseid 125 riigi kodanike kohta, kuid 46 inimest on ka määratlemata kodakondsusega. Teiste seas on tulnud 33 inimest Nepaalist, 26 inimest Bangladeshist, 23 Mongooliast, 12 Colombiast ja 7 Sri Lankast, kui võtta aluseks maade eksootilisus.
Sellest infost selgub, et peamiselt tullakse slaavi maadest, kuid mingi uks tundub olevat avatud Nepaali ja Bangladeshi tööjõule, sest nemad on kirjas ka elamislubade alljaotuses. Ilmselt on alanud ka Aasia riikide tööliste sissevedu.
Henn Põlluaas juhib tähelepanu sellele, et tänavuseks aastaks oli tegelikult kavandatud sisse tuua umbes 10 000 võõrtöölist ja kuna need andmed on 30. oktoobri seisuga, siis aasta lõpuks võib see arv ulatuda 20 000 inimeseni. Järgmise aasta arvuks on kuuldavasti nimetatud koguni 33 000 inimest. “Tuletagem meelde, et sõjajärgsetel aastatel toodi Eestisse samuti 20 000 inimest aastas!” hoiatab ta.
Tööandja tegevuse lõikes on kõige rohkem töötajaid ehk 5845 toodud ehitusse, 3631 töötlevasse tööstusesse, 1674 põllumajandusse, kalandusse ja metsandusse, 1123 muudesse teenindavatesse tegevustesse, 949 veondusse ja laondusse, 504 hulgi- ja jaekaubandusse ning autoremonditöödele, 437 majutusse ja toitlustusse, 416 info ja side alale, 141 haridusse, 356 haldus- ja abitegevustesse, 210 kunsti, meelelahutuse ja vaba aja alale, 169 kutse-, teadus- ja tehnikaalastele tegevustele, 91 finants- ja kindlustustegevusse, ja vähesel määral veel mitmetele aladele. Seega näib võõrtööjõud olevat suunatud peamiselt aladele, kus suur osa tööst tuleb teha füüsiliselt ning palgadki on tuntavalt väiksemad kui spetsialistide puhul.
Perioodil 1. jaanuarist kuni 20. oktoobrini 2018 registreeriti 2411 lühiajalist töötamist hooajatöötajatena. “Nendele inimestele pole kehtestatud palga piirmäära, mis tähendab, et neile võib ka alla miinimumi maksta, kuid seejuures tohivad nad pere kaasa tuua, ja need saavad samuti tööle asuda,” selgitab Henn Põlluaas.
Perioodil 1. jaanuarist kuni 19. oktoobrini 2018 anti pererände ja õppimise osas elamislubasid kokku vastavalt 1289 ja 634. Pererände osas keelduti elamisluba andmast 31 ja õppimiseks 6 korral. Elamislube said kõige rohkem Venemaa kodanikud (pereränne 435 ja õppima 83) ning Ukraina (vastavalt 340 ja 86) kodanikud. Kui jälgida arengumaadest saabujaid ehk eksootilisemaid sisserändajaid, siis näiteks elamislube anti Nigeeria kodanikele vastavalt 33 ja 59, India numbrid on 37 ja 39, Nepaalil 34 ja 35, Türgil 24 ja 23, Bangladeshil 13 ja 49, Pakistanil 13 ja 12 ning Egiptusel 11 ja 10.
Silmas tasub pidada Nigeeria numbrit, sest Tallinna linnapildis on üha rohkem näha aafriklaste peresid, mis tähendab, et nigeerlased on asunud koos peredega ennast sisse seadma. Vaikselt aga järjekindlalt kasvab moslemimaadest tulijate arv, kes toovad pered kaasa. Need arvud tunduvad küll väikesed, aga eks kolme miljoni türklasega Saksamaalgi algas sisseränne esimesest kümnest perest.
Väga hoiatav on nende kolmandate riikide inimeste arv, kellele on varem antud tähtajaline elamisluba õppimiseks ja kes on hiljem saanud elamisloa muudel alustel. Ehk siis on tegu õppuritega, kes hiljem otsustasid mingitel põhjustel siia jäädagi. 2016. aastal jäid Eestisse 42 inimest pererände alusel, 70 tasustatud tegevuse tõttu ehk tööle ja 108 ebamäärastel “muudel alustel”. 2017. aastal olid arvud juba 31, 67 ja 364 ning 2018. aasta kümne kuuga vastavalt 26, 56 ja 329. Siseministeerium pole selgitanud, mida tähendavad “muud alused”, kuid kuna pereränne ja tööleasumine on eraldi, siis tundub, et igal aastal jääb üle 300 inimese lihtsalt Eestisse ega tee siin midagi.
Kõigest sellest lähtub, et Eesti migratsioonipoliitika on ühest küljest kontrollimatu, teisalt võõrtööjõu sissevedu soodustav ja kolmandast küljest rahvastiku väljavahetamisele orienteeruv. Uued Uudised loodavad väga, et eestlased ei arva ennast Pärsia lahe nafariikides elavat, kuhu tuuakse võõrtöölisi vaid musta töö tegemiseks ning põliselanikud naudivad riigi poolt pakutavaid hüvesid. Eesti puhul tuleb tõenäoliselt Saksamaa variant, kus sisseveetud töölised jäävadki kohale, eriti slaavlased, kellel on siin ees venekeelne keskkond, ja nad võtavad aegamööda ka poliitilise võimu üle, ning seda demokraatlikul teel. Need protsessid pole tulevikumuusika, vaid nad käivadki juba, ja väga aktiivselt!