Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

“Olukorrast riigis: Jürgen Ligi võiks pärast sellist käitumist Riigikogu tööst pausi teha

-
02.05.2021
Jürgen Ligi
© UU

Ajakirjanikud Indrek Lepik ja Hindrek Riikoja kritiseerisid pühapäeval Raadio 2 saates “Olukorrast riigis” teravalt lõppeval nädalal valitsuse heakskiidu saanud riigieelarve strateegiat (RES) aastateks 2022 – 2025, samuti leidsid nad, et Reformierakonna poliitik Jürgen Ligi, kes püksata Tallinna linnavolikogu kaugistungil ekraani ette jäi, võiks Riigikogu tööst jalga puhata.

Kommenteerides skandaalset videolõiku kaugistungilt, kus endine mitmekordne minister Jürgen Ligi otse-eetris palja tagumikuga köögikraani ees toimetas, leidsid saatejuhid, et eraettevõtluses ei tuleks kõne allagi, et sellises olukorras saaks näiteks ajakirjanik oma tööd jätkata ning tema tööleping öeldaks kiiremas korras üles.

Ajakirjanikud märkisid, et ka Jürgen Ligi võiks Riigikogu tööst rahva esindajana pausi teha, sest see näitab tema suhtumist oma töösse, kuid selle peale pole veteranpoliitik ega keegi teine tulnud, rääkimata vabandamisest oma valijate ees. Keegi ju ei kujuta ette, et rahvasaadik oleks kohaliku omavalitsuse volikogu või Riigikogu istungil palja tagumikuga.

Rääkides riigieelarve strateegiast, tõdes Lepik, et eelarvepuudujääk ei kao kuhugi, hoolimata Reformierakonna võimuletulekust ja tema püüdlikkusest näidata, et tegeleb lodeva eelarve kohendamisega. “Kentsakal kombel on kogu RES-i miljardite taustal saanud kõige rohkem tähelepanu vastuolu huvihariduse raha vähendamise ja õpetajate palkade tõstmise vahel, mistõttu on fookuses ainult mõnikümmend miljonit eurot. Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannust on süüdistatud huvigruppide vastandamises, märkis ta.

“Reformierakond ja rahandusminister Pentus-Rosimannus demonstreerivad seda, et ei suuda näha numbrite taga inimesi,” ütles Riikoja, viidates valitsuse otsusele kärpida kogu riigisektori kulusid, sealhulgas ka näiteks huviharidusele eraldatavaid toetusi ja plaani kaotada maksuvabastus eluasemelaenu intressidelt. “See paneb küsima, kas nad saavad aru, kuidas tavalised inimesed elavad? Jutt sellest, kuidas kõik peavad kärpima – ka laste ja noorte arvelt – see on demagoogia, absurd. Selle raha saab kasvõi ehitusinvesteeringutest kokku hoida, see on tahtmise küsimus,” lisas ta.