Riigiprokuratuuri kinnitusel on riigi peaprokurör Andres Parmas jätnud justiitsministeeriumi teavitamata kahest kõrvaltegevustest, millest teavitama kohustab prokuratuuriseaduse paragrahv 30, ning vormistas need korrektselt alles tagantjärele sel kolmapäeval, kirjutab Postimees.
Prokuratuuriseaduse paragrahv 30 järgi ei tohi riigi peaprokurör olla väljaspool ametikohustusi ühelgi muul valitaval või nimetataval ametikohal ning peab viivitamata teavitama justiitsministrit kirjalikult, kui ta tegeleb või kavatseb tegeleda väljaspool ametikohustusi töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel, ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena.
Riigiprokuratuuri pressiesindaja Kairi Küngase sõnul teavitas peaprokurör Andres Parmas ametisse astumisel justiitsministrit sellest, et soovib peaprokurörina jätkata tööd õppejõuna Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas ca 3 tundi nädalas ja et tema põhiülesannete täitmist see ei mõjuta.
Justiitsministeeriumi avalike suhete juhi Maria-Elisa Tuuliku sõnul on Parmas 3. aprillil 2024 esitanud riigitöötaja iseteenindusportaali kaudu teavituse kõrvaltegevuste osas, millest ta oli jätnud õigeagselt teavitamata. Alates 26. aprillist 2021. aastast on ta Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ohvrite abistamise usaldusfondi nõukogu liige ja alates 1. jaanuarist 2022. aastast on Parmas olnud olnud Sihtasutuse Iuridicum nõukogu liige – mõlemal juhul oleks 2020. aastal peaprokuröri ametisse asunud Parmas pidanud justiitsministeeriumilt luba küsima.
Allikas: ERR