08.01.2025
Ukraina naiste puhul on oluline, et neid ei rikutaks ära liberaalsete “uusväärtustega”. Ukrainlannad Saksamaal.
Uuringud on riigi toimimise kohalt olulised, kuid kui neid teevad radikaalsed äärmusühendused, on kallutatud tulemus kindel ja selle järgi ei saa riigi poliitikat kujundada.
BNS vahendab: „Koostöös mõttekojaga Praxis läbiviidud uuring Ukraina naispõgenikest tõi esile, et igapäevaelus kogevad põgenikud ulatuslikult takistusi, mis raskendavad neil täisväärtuslikku elu elamast.
Takistused on seotud dokumentide uuendamise, keeleõppe piirangute ja raskustega leida kvalifikatsioonile vastavat tööd. Põgenikest naised kogevad ka õiguste rikkumisi, sealhulgas diskrimineerimist soo või pagulasseisundi tõttu.
Uuring valmis Mõttekoja Praxis ja Feministeeriumi (MTÜ Oma Tuba) projekti “Feministeerium ja Praxis edendavad soolist võrdsust“ raames, mida toetas strateegilise partnerluse raames Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.“
Vaadakem, mis organisatsioonidega on tegu. Mõttekoda Praxis on ideoloogiliselt selgelt vasakule kaldus moodustis, millest on võrsunud näiteks äärmusliberaalne rühmitus SALK. Feministeerium ehk Oma Tuba ühendab endas meeste- ja perevastaseid radikaalfeministe. Tellida sellistelt jõududelt uuringuid on vastutustundetu.
Kahtlemata on uuring Ukraina naiste olukorra kohta vajalik, aga selle peaks tegema professionaalsed ja erapooletud uuringuteostajad. Radikaalfeministid kindlasti võimendavad probleemid üle ja panevad nad eriti vürtsikasse kastmesse, luues tegelikkuse asemele ebareaalse pildi. Praxis on ennast samuti ideoloogiliselt väga ära määratlenud ja selliselt organisatsioonilt uuringuid tellida ei tohi.
Radikaalfeministide puhul on ohtlik veel see, et Ukraina naistega tegeldes hakkavad nad neile pähe määrima “uusväärtusi” sellest, kuidas kliima nimel ei tohi lapsi saada, kuidas kõik mehed on “toksiliselt maskuliinsed” ja kuidas abort lahendab kõik probleemid. Ehk siis rikuvad nad naiselikud naised ära.
Eestis on veel terve rida taolisi uusmarksismist nakatunud organisatsioone, nagu näiteks Eesti Inimõiguste Keskus, kes ei võitle mitte sedavõrd põhiinimõiguste (õigus elule, toidule, peavarjule, turvalisusele, arstiabile, haridusele jne), kuivõrd marginaalsete vähemuste õiguste eest, mis on poliitilis-ideoloogiliselt puhas marksistlik rindejoon.
Need ideoloogilised organisatsioonid on riigi palgal ning juba ammu on räägitud sellest, et nii see olla ei tohiks, pealegi saaks riik nende arvelt säästa, andes vajalikud summad ja kogu töö proffidele. Sest nikakalantarilikud ja tarmojüristolikud uuringud pole sentigi väärt.
Uued Uudised