28.08.2020
Just ERR-i puhul öeldakse sageli, et ei saada aru, kuidas muutustega nende kallutatusest üle saab. Pilt on illustratiivne.
Kui Tallinna Televisioon tegevuse vabalevikanalina lõpetas ja netti kolis ning Tallinn asus oma infosaadeteks tellima ekraaniaega erakanaleilt, pälvis otsus neilt, kes linna telet raharaiskamiseks pidasid, laialdast kiitust.
Peab möönma, et teatud mõttes oli kriitikuil õigus, kuna kanalit peeti ülal maksumaksja raha eest, mis täies mahus ei kulunud linlaste teavitamisele, vaid ka meelelahutussaateid tootes, üritati sellega tungida erakanalite mängumaale. Paljud Tallinna TV jälgijad on aga kanali sulgemise pärast senini turris, sest mis puutub infosse, siis olid TTV uudised sisukad ning kollasest lögast määrimata.
Öeldakse, et pärast kaklust rusikatega ei vehita ning kuigi pidasin ning pean seni Tallinna TV sulgemist mitte just kõige õnnestunumaks sammuks, tuleb olukorraga leppida. Ent seda kummalisem tundub, et riik Tallinnast õppust ei võta, vaid peab üleval maksumaksja rahastatavaid telejaamu, millest just ETV on viimastel aastatel üha rohkem hakanud sarnanema suvalise erakanaliga, seda nii meelelahutussaadete tootmisel kui legendaarse AK sisu kallutamisel poolkollase uudistemagasini formaati.
Rahvusringhäälingu seaduse § 4 sätestab, et Eesti Rahvusringhäälingu eesmärk on kaasa aidata Eesti Vabariigi põhiseadusega sätestatud Eesti riigi ülesannete täitmisele. Selleks loob Rahvusringhääling programme, toodab ja vahendab saateid ning korraldab teisi tegevusi, mis ükshaaval või kogumis toetavad eesti keele ja kultuuri arengut; väärtustavad Eesti riigi ja eesti rahvuse kestmise tagatisi ning osutavad asjaoludele, mis võivad ohustada Eesti riigi ja eesti rahvuse püsimist; aitavad kaasa Eesti ühiskonna sotsiaalse sidususe kasvule; aitavad kaasa Eesti majandusliku heaolu ja konkurentsivõime kasvule; aitavad kaasa demokraatliku riigikorralduse edendamisele; selgitavad looduskeskkonna säästliku kasutamise ja jätkusuutliku arendamise vajadust; väärtustavad perekonnal põhinevat ühiskonnamudelit; aitavad kaasa Eesti ajaloo ja kultuuri audiovisuaalsele jäädvustamisele; tagavad igaühele vabaks eneseteostuseks vajaliku informatsiooni saamise.
On kurb tõsiasi, et Rahvusringhäälingu juhtkond vaatab seadusele läbi sõrmede ning soosib seaduses selgelt määratud ülesannete täitmisest kõrvalehiilimist. ERRi uudistesaated on sageli kallutatud, Eesti elu ja valitsuse tegevust nähakse valdavalt läbi kõverpeegli, vihaselt rünnatakse meie liitlase USA valitsust ning tögatakse labaselt Ungaris, Poolas ning teisteski Euroopa sõsarriikides toimuvat.
Paljud riigitelevisiooni palgalised näevad maailma üksnes äärmusliberaalses vaates, aga kui mõnd rahvustelevisiooni teemaarendust kritiseerida, tuuakse kohe mängu ajakirjanduse vabadus, otsekui tähendaks viimane, et tasakaalutute seisukohtade tõepähe edastamise ja käresõnaliselt oma Facebooki-grupi vaateid kogu rahvale kaela määrimise suhtes nagu ei tohikski arvamust avaldada.
Seadusest tulenevate ülesannete täitmisega saaks ERR hakkama märksa väiksema koosseisuga. Jääb arusaamatuks, miks on riigitelevisioonis ülepaisutatud töötajaskonnaga elamussaadete toimetus. ETV ei tohiks siin võistelda erakanalitega. Seda ei saa käsitleda muu, kui seaduse rikkumise ning turu solkimisena.
Ent selle asemel, et keskenduda info- ja arvamussaadete sisu parandamisele, lähevad ERRi juhtkond ja loovmeeskond pigem kergema vastupanu teed. Muidugi võib mõista, et kui sinu sissetulek ei olene saadete kvaliteedist, vaid raha jookseb eelarverealt sujuvalt kätte, pole mõtet ka eriti pingutada.
Just riskivabadus ja konkurentsi asendumine laveerimisoskusega, on toonud riigitelevisiooni rea selliseid tegijaid, kes erakanalite tihedas konkurentsis kaua vastu ei peaks. Aga kui oskad juhtkonnaga hästi läbi saada, on sulle töö ETV-s aastateks kindlustatud. Ja kuigi vaatajanumbrid kahanevad, pole muretsemiseks põhjust, sest kui keegi valitsusest püüab ERRis priiskamist koomale tõmmata, ähvardatakse teda meediavaenlase tiitliga, ning kellele seda taaka ikka nii väga tarvis on.
Selles vati sees oleku mugavuses minetatakse viimane kriitikameel. Ööl vastu 29. augustit reanimeeritakse ETV-s aastakümnete eest sootuks teistes oludes rahvale peale läinud Öötelevisioon.
Mõeldud, tehtud! Nagu internetilehelt võib lugeda, on aetud kokku 20 saatejuhist koosnev seltskond, kes siis kauboikapitalismi aegadest pärit retroformaadis püüavad õhtust hommikuni riigitelevisiooni kanalil meelt lahutada.
Kell kolm öösel antakse pooltund Mihkel Kärmasele, kes viib vaataja svingerite seltskonda. Olgu siinkohal selgituseks, et svingerid on kerge suguelukiiksuga tegelased, kelle suurimaks naudinguks on vanainimese asja ajamisel loovutada oma abikaasa tarbimiseks kellelegi teisele ning ise siis indlemist meelalt pealt vaadata.
Kärmas lubab, et külastab svingerite klubi, kus teejuhiks on naine, kelle mehele meeldib jõllitada, kuidas too teistega vahekorras on. Kogu seda saksa pornofilmi meenutavat toredust demonstreeritakse meile, maksumaksjatele, meie oma raha eest!
Kuidas läheb aga antud saatelõik kokku Rahvusringhäälingu seaduses sätestatud põhimõttega, et riigiringhäälingu ülesandeks on väärtustada perekonnal põhinevat ühiskonnamudelit? Kas tegemist on Kärmase ja ERRi juhtkonna poose teadliku seaduse eiramisega? Kas näeme Öötelevisioonis maksumaksja raha eest ka sodoomiat või lastepilastamist, sest meil leidub nendegi väärastumiste esindajaid?
Eesti riigi jaoks on jõudnud kätte mõttekoht, kas seadusele sülitav ERR väärib säilitamist sellisel kujul või tuleks raha neelav turusolkija ümber struktureerida. Kindlasti tuleks kaotada elamussaadete toimetus ning keskenduda infoedastamisele ning arvamussaadetele. Kaaluda võiks näiteks Tallinna TV mudelit, kus väike meeskond toodab uudissaate ning selle edastamiseks ostetakse aeg kommertstelevisioonilt.
Maksumaksja raha põletamine seadust rikkuvas, kohmakas ning meediamaastikul erakanalite positsiooni noolivas ETVs tuleks lõpetada.
Vsevolod Jürgenson, Mustamäe Linnaosakogu liige
