Õpetaja Peep Leppik: kas jäämegi pimedusega lööduks…

Järgnev looke ei sobinud nn peavoolumeediale. Allakirjutanu on sellega siiski harjunud – 2010. aastal anti haridusministeeriumist „soovitus“ mitme lehe toimetajale Leppiku artikleid mitte avaldada ja see “pidas” seitse (!) aastat.

Imestavatele kolleegidele ütlen – seoses õpetamise-kooliga lähtun alati alusTEADUSTEST, aga hariduse vallast on arengupsühholoogia ja kognitiivne psühholoogia didaktikaga viimastel aastakümnetel kadunud. Seega, keelame ka artikli. Kunagi oli teisiti.

*   *   *

Uue  aasta algul jõudis lugejateni raamat õpetajate uurimiskursuste ja ÜPUI (Ühiskondliku Pedagoogika Uurimise Instituudi) ca 60-aastasest tegevusest – „Uurivate õpetajate ühing. Tõus ja loojang – Eesti pedagoogika ja kool LXV“ (ÜPUI, Tartu 2021, 174 lk.). Tegemist pole akadeemilise väljaandega (selle koostamine peaks seisma ees) vaid pigem memuaaridega ÜPUI elust, mille koostamise põhitöö tegi teiste hulgas Inger Kraav, aktiivne üpuilane ja TÜ õppejõud.

Heal trükitehnilisel tasemel värvifotodega raamat pakub kindlasti huvi endistele arvukatele õpetajatele-uurijatele, keda oli kokku üle tuhande.

Raamat koosneb kolmest osast – I  ÜPUI teke ja tõusuaeg, II ÜPUI tegevuse kõrgaeg ning III ÜPUI loojang. Sõna saavad arvukad aktiivsed õpetajad-uurijad ja mitmed (elus olevad) sektsioonide teaduslikud juhendajad-õppejõud. Taas tuletame meelde, et 2021. aasta suve lõpus suleti ÜPUI Eestis lõplikult…

Legendaarse TÜ õppejõu Aleksander Elango mõtetest 1961 sündinud kursus õpetajate uurimistööks sai koolitöö ja eriti teadusmõtte üheks sepikojaks Eestis, mida pärast taasiseseisvumist hindasid kõrgelt saksa, soome, norra, taani ja teisedki kasvatusteadlased, didaktikud ning õpetajad. Toonastest uurimistöödest jäi maha 64 (!) teaduslikku kogumikku üldnime all „Eesti pedagoogika ja kool“ (algul nimi „Nõukogude pedagoogika ja kool“).

Liitudes uurijatega 1981. aastal, mäletan, et igasugune ideoloogia oli ÜPUI-s välistatud. Seepärast väärivad paljud toonased uurimused ka tänapäeval tähelepanu. Neid kogumikke peaks olema meie koolide raamatukogudes. Olles 1998. aastal pannud kokku raamatu, mis pühendatud ÜPUI loojatele – Uurimistöö koolis on huvitav (208 lk.) – olen seal kasutanud ka teiste õpetajate töid.

Kuid tähtsaim – see raamat (kus sisukord  lõpus) on loetav  ka digiteerituna. Lüüa arvutisse – E-õpikud. Textbooks ja leida autori nimi.  Lugejad! – tutvugem põgusaltki kasvõi ÜPUI-s tehtud õpetajate uurimistööde (raamatus kokku 25 tööd) taseme ja nende seostega õpetamisel.

Viimastel aastatel kurdetakse Eestis õpetaja karjääri (?) puudumise üle. Mis pagana karjäär?  Seotud üle 55 aasta koolidega (mõned aastad direktor, pikalt õppeala),  kuid tõeliseks karjääriks oli ikkagi õpetajatöö ise – profina (teaduslike uuringutega koolis!).

Muidugi, siis ei küsitud õpilaselt (elukaugelt) kas ta end tunnis ka õnnelikult (!) tunneb, aga… väljalangevust koolis pea polnudki. Kuid 30-40 aastat hiljem ütlevad kunagised õpilased, et tänu sellele, et meie koolis oli kord – õpetajad nõudlikud, ainet valdavad – on olnud elus lihtne toime tulla. Et aastakümnete taga vahel Leppikut ja teisigi kiruti, on vaid üks koolimälestus. Õpetaja nähku oma töö tulemusi aastakümneid ette! Siingi on abiks TEADUS.

Peep Leppik, õpetaja-uurija aastatel 1981-2006