Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Õpetaja Robert Kiviselg: Pärnu linnavalitsus teeb Kohtla-Järvet

-
01.03.2019
Kohtla-Järve gümnaasium.
© UU

Õpetaja ja EKRE kandidaat Riigikogu valimistel Robert Kiviselg kirjutab sellest, kuidas Pärnu koalitsioon on teinud otsuse, et Pärnu vene kooli tehakse järgmisest aastast üks eesti klass.

See tähendab 400 vene emakeelega last ja 20 esimese klassi eesti keelt rääkijat ning selle, kes sinna läheb, määrab programm nimega ARNO. Selle kohta tuleb linnalt pressiteade 4. märtsil.

“Kui varem koondas Pärnu Tammsaare Kool piirkonna venekeelseid lapsi, siis alates uuest õppeaastast suunab programm ARNO sinna igal aastal täiendavalt ühe klassi jagu eestikeelseid lapsi.

Selline otsus tehti Isamaa, Keskerakonna ja Romek Kosenkraniuse valimisliidu koalitsiooni poolt juhitud Pärnu linnavalituses 11. veebruari määrusega nr 1 (Pärnu Linnavalitsuse 22. jaanuari 2018 määruse nr 2 „Elukohajärgse munitsipaalpõhikooli määramise tingimused ja kord“ muutmine). Teemakohane pressiteade tuleb linnavalitsuselt läbimõeldud ajastatusega – vahetult valimistele järgneval päeval.

Peale praeguste linnajuhtide ja ARNO programmeerijate ei oma veel keegi täpset selgust, kes on need Mai ja rannarajoonis elavad 1. klassi astujad, keda programm elukohajärgsesse kooli – Pärnu Tammsaare Kooli – suunab. Lastevanematele tehakse see teatavaks 20. märtsil, võttes aluseks 10. märtsi sissekirjutuse.

Lapsevanem võib avalduse alusel taotleda oma lapse viimist mõnda teise munitsipaalkooli, kuid seda võimaldatakse talle vaid juhul, kui on vabu kohti. Aga just neid Mai ja kesklinna piirkonnas ei ole, kuna Pärnu Mai kooli, Kuninga Tänava Põhikooli ning Vanalina Põhikooli ruumipuudus on toodud peamiseks ajendiks eestikeelse klassi loomiseks Tammsaarde.

Tammsaare põhikooli keelekümblusklasside õpetajana leian, et selline otsus on tehtud vanemate selja taga ning kooliminejate huvisid arvesse võtmata.

Pärnu Tammsaare Koolis viljeletakse venekeelse hariduse andmise kõrval aktiivselt ja edukalt ka eesti keele õppet – olemas on keelekümblusklassid, kus vene emakeelega lapsed õpivad pooled ained eesti ja pooled vene keeles. Nende klasside jaoks on olemas ka eesti keelt valdav personal, kuid kui räägime tunnivälisest ajast, siis on laste valdavaks suhtluskeeleks ikkagi vene keel.

Siit ka peamine murekoht. Kui koolis õpib ligi 400 vene emakeelega last, siis kuidas aitavad need vähemuses olevad 20 esimese klassi last lõimida enamust Eesti ühiskonda? Pigem ikka vastupidi – nemad peavad hakkamasaamiseks paratamatult venekeelsesse kogukonda sulanduma. Ei ole vastutustundlik ja jätkusuutlik panna Pärnu linnavalitsuse poolt vähemuses olevatele eestikeelsetele lastele lõimimise kohustus.

Integreerimise mõttes oleks lahendus pigem vene klasside hajutamine Pärnu eestikeelsetesse koolidesse. Selline lähenemine oleks küll personali koha pealt keerukam, kuid eesti keele ja kultuuri väärtustamise seisukohalt tulevikku suunatud. Laste huve arvestades peavad eestikeelne kool ja eestikeelset õpet andev vene emakeelega lastele mõeldud kool olema Pärnus eraldi seni, kuni on lahendatud alushariduse personali küsimus ning kõik venekeelsete perede lapsed on omandanud juba enne kooli piisava keeletaseme, et õppida võrdselt eesti lastega eestikeelses koolis.

Küsimusele, miks ei läbi sellised olulised otsused linnavolikogu hariduskomisjoni, vaid tehakse linnavalitsuse kabinetivaikuses, oskab ehk keegi teine vastata.”