Õpetajad surusid valetajate valitsuse põlvili

Õpetajate streik sai selleks korraks läbi, kuid vaevalt, et valetajate valitsus nüüd kergendatult hingata saab, sest põllumehed on üle Euroopa väljas ja streigivõitlus saamas võitlusvahendiks mandunud ja kliimahüsteerilise vasakliberaalse poliiteliidi vastu.

Eesti Haridustöötajate Liit (EHL) võttis vastu valitsuse teisipäevase pakkumise õpetajate töötasu alammäära tõusu osas ning sellega lõpeb ka streik.

EHL-i juhi Reemo Voltri sõnul tulid nad koos haridusministriga teisipäeva pärastlõunal riikliku lepitaja juurest, kus sõlmiti töötüli lõpetamise kokkulepe.

Kokkuleppe järgi tõuseb õpetajate töötasu alammäär tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 1820 euroni, ühtlasi pandi paika, et algavad läbirääkimised kollektiivlepingu sõlmimiseks, mis peab olema allkirjastatud hiljemalt 31. detsembriks.

Sõlmitava kollektiivlepingu kohaselt tõuseb õpetajate töötasu keskmine määr 2027. aastaks vähemalt 120 protsendini riigi keskmisest palgast. Ühtlasi lepitakse kokku õpetajate töötingimuste parandamises, sealhulgas karjääri- ja palgamudeli osas.

Sellega lõpeb streik ja töörahu kohustus kehtib aasta lõpuni. Kui osapooled võetud kohustusi ei täida, siis on õigus töörahu lõpetada.

Ühtlasi pöörduvad õpetajad koolipidajate poole ettepanekuga soodustada streigiga kaasnenud õpilünkade likvideerimist ja seda muuhulgas lisatasu maksmisega.

Reemo Voltri tunnistas, et teisipäevane kokkulepe ei rahulda õpetajaid täielikult, kuid eesmärk on minna kollektiivleppe läbirääkimistele seisus, kus streik on lõppenud. “Streik on täitnud oma eesmärgi selles osas, et avalikkuse ette sai toodud õpetajate murekohad,” ütles Voltri, lisades, et kui õpetaja ameti mainet ei parandata, siis varsti enam õpetajaid ka piisaval hulgal ei ole.

“Sügav kummardus kõigile haridustöötajatele, kes näitasid üles murelikkust ja olid kodanikujulgusega väljas streikimas ja pikettidel. Teie panus on väga suur ja loodame, et saame sellel aastal juba jõuda pikemate kokkulepeteni,” ütles Voltri.

Lisarahaga kerkiks õpetajate keskmine palk 6,6 protsenti ning alammäär tõuseks 1820 euroni, seega säiliks õpetajate palga suhe Eesti keskmisesse, olles 112 protsendi peal. Minister on teinud töötüli lõpetamise ettepaneku ka Eesti Haridustöötajate Liidule.

„Õpetajate soov on lisaks palgaküsimusele ühiselt kokku leppida ka karjäärimudel ja koormusarvestus, et koormus oleks paigas ja karjäärivõimalused selged. Läbirääkimised algavad 19. veebruaril, et ühiselt sõlmida pikaajaline haridusleppe aastateks 2025-2027,” märkis Kallas.

Õpetaja töötasu alammääraks kehtestas valitsus 2024. aastaks 1803 eurot kuus ja palga diferentseeritav osa tõusis 17 protsendilt 20-le, mis tegi 2024. aastal õpetajate arvestuslikuks keskmiseks kuupalgaks 2164 eurot. Õpetajad sellega ei nõustunud ning nad kuulutasid välja tähtajatu streigi alates 22. jaanuarist.

Nüüd pakutav kokkulepe tõstab töötasu alammäära 4,1 protsenti ehk 1820 euroni, millega kerkib õpetajate arvestuslik keskmine 6,6 protsenti ehk 2184 euroni. Seega säilib õpetajate palga suhe Eesti keskmisesse, olles 112 protsendi peal.

Esimene kutse kollektiivlepingu läbirääkimistele on välja saadetud 19. veebruariks ning oodatud on ka kohalikud omavalitsused. (BNS)