Optiline pette-efekt: pärast Janat võib Marina päris meeldivana tunduda

Praegu on Euroopa Parlamendis kaks vene juurtega naispoliitikut, kellest üks saab ennast teise taustal õigena näidata – jutt käib Jana (Tšernogorova) Toomist ja Marina (Rajevskaja) Kaljurannast.

Jana Toom on aastate jooksul ennast näidanud europoliitikuna, kes Eesti rahvusriiklust kuidagi ei toeta, vaid pigem ründab riiki; kelle jutus on mõndagi Kremli retoorikast ja kes toetub siinsetele kaheldava lojaalsustasemega venelastele. Eesti huve ei esinda ta Euroopa Parlamendis mingilgi moel.

Marina Kaljurand tundub sellise pistriku kõrval malbe tuvina, ta on nagu sõbralik slaavi “babulja”, kes meeldib paljudele – kuid samas on ta sotsialist, kes kannab rinnas punast lille, revolutsiooni sümbolit ja kes ajab tegelikult ka Euroopa Parlamendis sotsialistlikku poliitikat, millel pole Eesti rahvusriikluse ja suveräänsusega mingit pistmist. Näiteks hääletas Kaljurand nn renoveerimiskohustuse poolt, mis hakkab Eesti majaomanikele raske taagana kaelal istuma.

Marina Kaljurand esindab sotse, erakonda, kes algatas koos võimupartnerite Reformierakonna ja Eesti 200-ga tulumaksuseaduse eelnõu, millega valitsuskoalitsioon langetab pensione, see aga tähendab reaalselt väiksemat laekuvat pensionisummat pensionäridele. Seega, valides Marina Kaljuranda ja Urmas Paeti, valite ühtlasi pensionilanguse.

Pärast Jana Toomi ärakuulamist kukub valija ikkagi auku, kui ta usub, et sotsialist Marina on midagi paremat – sotsid ja sotsialism tähendavad siiski alati halvemat, ja seda sotsialismi üritavad Brüsselis läbi suruda ka Eesti sotsid.

Uued Uudised

Jana Toom külas Süüria diktaatoril al-Assadil.