13.03.2018
Reformierakonna embleem.
Reformierakonna uus messias Kaja Kallas valis partei järgmiseks peasekretäriks Kert Valdaru, kes praegu töötab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse juhina. Ilmselt küsivad paljud, ka rahvuskonservatiivid, et mis mehega on tegu ja mida talt oodata võib.
Alustuseks võib märkida, et Valdarut on kiitnud multikultiruupor Krister Paris, mis on juba iseenesest kõnekas. Väikese ülevaate Kart Valdaru maailmavaatest aga võib saada Delfis 2011. aastal ilmunud loost. Sellel artiklil on pisut teine kontekst ja seda ei maksaks üksühele võtta, kuid mingi ülevaate sellest saab.
Tuleb meeles pidada, et sel aastal Süüria sõda alles algas, pagulaskriisini jäi neli aastat, aga küsimused olid juba õhus. Järeldused Valdaru mõttekäigust võib igaüks ise teha – vaevalt et see eriti muutunud.
Kert Valdaru ütles seitsme aasta eest, et lahendus, millest ei ole Eestis tahetud ega juletud rääkida, on immigratsioon.
“Euroopa suurriikide juhid Merkel, Sarkozy ja Cameron on tõdenud, et nende riigid vajavad heaoluühiskonna mudeli säilitamiseks välismaist oskustööjõudu. Avalikult on Euroopas välja öeldud, et järgneva neljakümne aasta jooksul vajame erinevatesse sektoritesse juurde ligi viiskümmend miljonit töömigranti.
Ka eestlased peavad julgema tunnistada, et meil ei tule maa seest kulda ega karda, seega saab heaolu kasvada ainult läbi tööjõu oskuste kasvu. Ja kui põliselanikest oskustest ja tööjõust vajaka jääb, tuleb välistööjõudu juurde meelitada.
Enesestmõistetavalt ei saa me väikeriigina lubada rohket migratsiooni. Aga kas Eestis keegi teab, milliseid ja kui palju töömigrante me lähimatel aastakümnetel vajame? Julgen arvata, et mitte.
Arvestades Eesti demograafilist dünaamikat — rahvastik kahaneb ja vananeb — peaksime ausalt tõdema: meid, eestlasi, ei ole nii palju, et jaksaksime ära teha kogu töö, mis meie õnne ja heaolu nimel vaja on ära teha. Peaksime julgema senisest enam arutada, kellele ja kui paljudele võõrastest lööme valla luugid ja aknad ning mitte tegema asjatuid bürokraatlikke takistusi meie riiki tööle tulemiseks.
Seega peame lähiajal suutma mõista, mis on Eestile pikaajalist edu tagavad majandussektorid, kui palju suudame ise, ja kui palju vajame tarkade võõraste abi nende sektorite õitsengu tagamiseks. Sest suuresti ainult nii suudame tulevikus konkureerida teiste riikidega ja säilitada praeguse elatustaseme (ning kui väga hästi läheb, siis seda ka tõsta).
Nii paratamatu kui see ka ei ole, kuid tuleviku ühiskondlikku turvatunnet ei ole võimalik luua ilma nn Targa Immigrandi abita. Kui me aga mõistmisele ei jõua, tulevad siia need, kes ei ole Eestile abiks, vaid vajavad ise abi.”
Kert Valdaru oli sel ajal Sisekaitseakadeemia Sisejulgeoleku instituudi nõunik ja Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti juht.