12.01.2023
President Bidenit on tabanud skandaal lohakile jäetud dokumentide pärast.
Selle nädala alguses jõudis avalikkuseni uudis, et USA president Joe Bideni erakontorist on leitud salastatud dokumente ajast, mil ta oli Obama administratsiooni asepresident. Kolmapäeval selgus, et salastatud dokumente on veel ja nende hulgas on ka näiteks kümne aasta taguseid luureülevaateid Ukrainast, Iraanist ja Ühendkuningriigist. Teine ports salastatud dokumente leiti Bideni Washingtoni kontorist, mida ta kasutas Obama asepresidendi ametikohalt lahkumise järel.
NBC edastas, et kolmapäeval leitud dokumentide info jõudis avalikkuseni vaid tund pärast Valge Maja pressibriifingut, kus Bideni kõneisik Karine Jean-Pierre kinnitas mitu korda, et president suhtub salastatud teabesse väga tõsiselt. Samas keeldus Jean-Pierre vastamast tervele reale küsimustele, mis puudutasid salastatud dokumentidega hooletult ringikäimisse ega olnud nõus kommenteerima, kas Biden peab juhtunut eksimuseks. Võib eeldada, et Valge Maja teadis juba briifingu ajal ka Washingtoni kontori dokumentidest.
Kui Donald Trumpi Mar-a-Lago residentsist leiti läbiotsimise käigus salastatud dokumente (mis ei sisaldanud midagi nii tundlikku nagu nüüd Bideni juurest leitud luureraportid), mõistis Biden Trumpi karmilt hukka ja nimetas teda vastutustundetuks. Nüüd ei jää Bideni aga üle muud, kui süüa oma sõnu.
Vabariiklasest esindajatekoja liige Marjorie Taylor Greene’i sõnul tuleks salastatud dokumentidega seoses algatada Bideni tagandamisprotsess. Greene tõi välja ka tõsise erinevuse Trumpi ja Bideni juhtumite osas, nimelt selgitas Greene, et Trumpi dokumendid Mar-a-Lagos olid säilitatud turvaliselt. Ta lisas: „Tegemist on väga tõsise olukorraga. Asepresidendil ei ole õigust kustutada dokumendi salastatust [nagu on presidendil]. Ja asjaolu, et Bideni valduses olid salastatud dokumendid ajast, mil ta oli asepresident, annab märku, et alustada tuleb tõsist uurimist,“ ütles Greene C-Spanile. „Justiitsministeerium juurutab president Trumpi kohtlemisel selgelt kahetasandilist õigussüsteemi. Sest kellel on õigus salastatus kustutada? Presidendil on õigus seda teha,“ ütles Greene.
Esindajatekoja vastne järelevalvekomisjoni esimees James Comer saatis juba ka kirjaliku järelpärimise riiklikule arhiivide ja arhivaalide administratsioonile (NARA) ja Valge Maja nõuniku büroole küsimusega, miks varjas president ja tema administratsioon alguses salastatud dokumentide olemasolu (dokumendid avastati tegelikult juba 2. novembril 2022). Lisaks tekitavad Washingtonist leitud dokumendid hulgaliselt küsimusi: kui palju selliseid dokumente võttis Biden asepresidendi ametist lahkudes kaasa? Kas neid leitakse veel? Kas Biden ise üldse teab (arvestades, et ta on enda sõnul nende olemasolust „šokeeritud“), kui palju selliseid dokumente tema käsutuses on? Ja kas ta üldse mäletab, kuhu ta need kõik pannud on?
Allikad: Townhall, Breitbart News