17.06.2021
Pikett valitsushoone ees
Kui eelmise valitsuse siseminister Mart Helme (EKRE) tõstis politseinike ja päästjate palku, siis praegune Reformierakonna ja Keskerakonna valitsus tõmbab neil kõri koomale ning pigem tuleb töökohti koondada. Selle vastu korraldasid päästjad täna Stenbocki maja ees valitsusevastase protestiaktsiooni, võttes liistule peaminister Kaja Kallase ja siseminister Kristian Jaani.
Eesti päästeala töötajate ametiühingu hinnangul ei täida valitsus nende hinnangul oma lubadust väärtustamaks päästjate tööd õiglaselt ning ühtlasi protesteeritakse sisejulgeoleku kärpeplaani vastu.
Päästjate väitel võib sisejulgeoleku kärpeplaan tuua kaasa kolme-nelja päästekomando sulgemise, jätta töötuks suure hulga päästjaid ning politseinikke, kahjustades sellega oluliselt elanikkonna turvalisust.
“2018. aastal andsid poliitikud lubaduse tõsta päästjate palk hiljemalt 2023. aastaks võrdseks Eesti keskmise palgaga. Vastupidiselt lubatule on päästjate olukord aga hoopiski halvenenud,” ütles EPTAÜ peausaldusisik Kalle Koop.
“Valitsus on andnud kõikidele ministeeriumitele korralduse kärpida 2022. a tegevuskulusid viis protsenti. EPTAÜ hinnangul on tegemist läbi mõtlemata otsusega, kuna sisejulgeoleku valdkonnas ei ole nii suur eelarvekärbe ainult tegevuskulude arvelt teostatav. Paratamatult tuleb vähendada ka personalikulusid, mis tähendab inimeste koondamist. Esialgsed arvutused näitavad, et töötuks võib jääda 100 päästjat ja sulgemisele minna 3–4 päästekomandot, mis tähendab Eesti elanikkonnale olulist turvalisuse langust,” ütles ta.
EPTAÜ ootab valitsuselt vastutustundlikku käitumist ja läbipaistvat tegevust. Päästjatele antud palgalubadus tuleb täita ja kõikidele kärpimistele peavad eelnema mõjuanalüüsid.
Päästjate sõnul ei ole riigi siseturvalisus iseenesest mõistetav, selle nimel on pikalt ja palju vaeva nähtud: „Kurb on jälle kuulda, et päästeametnike palga jõudmiseks Eesti keskmisele tasemele on vaja koondada suur hulk töötajaid siseturvalisuse valdkonnas. Mis on selle tulemus? Suurem koormus olemasolevatele ametnikele ning reaalne mõju Eesti elanikele, kus abi tuleb kaua oodata. Ei tasu luua illusiooni, et võtame ressurssi vähemaks, aga töötulemused jäävad samaks.“
Juba 2019. aastal leppisid toonane siseminister ja valitsemisala asutuste juhid kokku, et politseinike, päästjate ning päästekorraldajate palgad tõusevad järgmisel aastal vähemalt 50 eurot ning palgatõusuks on ette nähtud ligi 6,9 miljonit eurot.
Siseminister Mart Helme rõhutas toona, et palk suureneb ainult eesliini töötajatel – asutustes töötavatel juhtidel ja administratsioonil palka ei tõsteta.
Ka läinud aastal läks siseminister Mart Helme valitsuse eelarveläbirääkimistele võimsa plaaniga politsei ja päästjate palgatõusuks – kergitada siseministeeriumi eelarvet kahe protsendini SKTst ehk leida juurde paarsada miljonit eurot.
Paraku tuli vahepeal rahvavaenulik valitsusevahetus, mida tõestavad ilmekalt rohked piketid valitsuse poliitika vastu.