21.07.2022
Ajal, kui õnnelikud inimesed kuulasid ja vaatasid lauluväljakul Rammsteini, tegin ma telestuudios Andri Kiigega peaaegu sama karmi tööd. Sülgasime Meediakriitikas keskööni tuld ja tõrva, seega kui jõudsin koju ja ärkasin kell 5 poja Lasnamäe korteris, oli peavalu kohutav, und enam ei tulnud ja seega läksin tõusva päikese hellitavatest kiirtest läbi murdes esimesele bussile, et jõuda esimesele rongile.
Sisenedes Mihhail Kõlvarti poolt armastusega remonditud Mustakivi jalakäijate tunnelisse, nägin suurt Z tähega illustreeritud venekeelset kirjavigadega kirja: „Venemaa, Ukraina, Valgevene – slaavi hõimude KOLM VÄGILAST“.
Loosungi alla oli ka põit tühjendatud.
Kui kirjutajad oskaksid ka maalida, oleksid nad pidanud kujundama Ilja Murometsit ja Aljoša Popovitšit koos Dobrõnja Nikititšit vägistamas.
Nagu võib-olla ütleks selle peale Till Lindemann – „Jedem das seine“.
+ + + + + + +
Olin niigi masenduses, sest vaatasin Venemaal tagaotsitava mõtleja ja ajakirjaniku Aleksandr Nevzorovi esinemist youtube’is, mis kogus kahe päevaga poolteist miljonit vaatamist. Seal tõestas vene vaba mõtte aksakall, et head venelast pole looduses olemaski.
„Sõda Ukrainas on paraku andnud võimaluse selgelt silmata neid Venemaa ja selle rahva omadusi, mis olid seni ajani varjatud. Ja tekkis tähtis, kõigi poolt arutatav küsimus: kas on üldse olemas häid venelasi? Kas head venelased üldse eksisteerivad looduses? Sõltub sellest, kelle jaoks head. Ukraina jaoks – ei, ei ole ja ei saagi olla mitte mingeid „häid venelasi“, no et absoluutselt, eranditeta. Vinguda ja paluda ennast arvata heade hulka on lootusetu. Ukrainlaste jaoks ei saa olla mitte mingeid häid venelasi, nagu ei saa olla häid mõrtsukaid, häid vägistajaid, häid sadiste, häid inimsööjaid või häid maniakke,“ väitis Aleksandr Nevzorov. https://www.youtube.com/watch?v=6ehOgGlcn6E
Vaatasin peeglisse ja tahtsin sinna sülitada, aga konservatiivne kasvatus ei lubanud. Nagu ütleb vene vanasõna, pole vaja peeglit süüdistada, kui endal lõust kõver.
+ + + + + + +
Ja siis sattusin Järva Teatajas tänasele arvamusloole kirjaniku Mart Kivastiku sulest: „Mõistlik oleks kolida pealinn Tallinnast Paidesse“.
Kirjanikuhärra pajatab Tallinna haiglast, et „ühe suure haigla teeks Vene rakett pihuks ja põrmuks. Kuna suurhaigla neelab endasse pool Eesti tervishoiust, siis oleme me kohe kõigest ilma. Mitu väikest, ilusat ja head haiglat on alati turvalisem kui üks kolakas. Väikesed on igas mõttes raskemini haavatavad, neile on keerulisem pihta saada ja kui üks ei tööta, töötab teine.“
No saadame siis sõja korral rindele kääbused või aafrika pügmeedest palgasõdurid, sest nendele on ju samuti „keerulisem pihta saada“. Kui Venemaal oleks üksainus rakett, siis saaks kirjaniku mõttekäiguga ka nõustuda. Aga paraku ei ole.
„Tallinn ei kuulu juba ammu Eestisse. Nõukogude ajal oli ta läbinisti venelaste linn, poes polnud eesti keeles mõtet üritadagi. Parimal juhul oskasid Tallinna venelased ka soome keelt, eesti keel neile külge ei jäänud. Ja tänapäeval ei ole miskit muutunud, Balti jaamas rongist väljudes satud ikka tagasi Nõukogude Liitu, vene keelele on lisandunud veel inglise, aga see ei muuda asja, eestlaste linnaks on Tallinna raske pidada. Eestlased redutavad kusagil Nõmmel, Viimsis ja Sakus, samal ajal müüakse vanalinnas sommidele matrjoškasid. Õnnetu Kalev Cramo mängis viimse hingtõmbeni ühisliigat, mis on puhas vene värk. Ukraina sõda on sellele ajutiselt kriipsu peale tõmmanud, aga kui sõda lõpeb, läheb kõik endist viisi edasi. Ansip suutis mingil imeväel Aljoša kesklinnast ära koristada, aga tähtsaim püha Tallinnas on endiselt 9. mai, veteran ees, veteran taga, ja linna juhib Mihhail Kõlvart, mitte Mihkel Tamm. Mis me teeme sellise pealinnaga?“ kurdab kirjanik Mart Kivastik Järva Teataja veergudel.
Jah, nii see üldjoontes paraku on, kirjeldus üsna tõelähedane, kuigi kas eestlastel oleks kergem sellest, kui Tallinna linna eesotsas oleks näiteks Oudekki Loone? Küsimus on retooriline, seda enam et praegune olukord pealinnas on eestlase Edgar Savisaare pikaajalise kätetöö tulemus. Aga ma nägin mõni päev tagasi samas lehes pilti Paide Linnameeskonna kolmest parimast jalgpallurist. Silme ees läks mustaks… Mis me teeme sellise Paidega? Pealinna sinna mina küll üle ei tooks.
Loodetavasti ei sattu kirjanikuhärra jutt eesti keelt mõikavate venelaste kätte, muidu on peatselt terve Venemaa meedia täis pealkirju „Tuntud eesti kirjanik tunnistas Tallinna põliseks vene territooriumiks“, „Nobeli kirjanduspreemia laureaat Eestist kutsus üle loovutama Tallinna Venemaale“. Oleks ka meelde tuletatud, et reformierakonna juhtivad poliitikud tegid riigikogus ettepaneku ühineda Venemaaga ja taastada N.Liit.
Varro Vooglaid on oma veebisaates arutlenud eesti lipu tähenduse üle ja talle poogiti külge isamaa reetmist ja kannibalismi. Kuid miski ütleb mulle, et kirjanik Kivastik oma tunduvalt räigema mõttekäigu pärast kannatada ei saa.
+ + + + + + +
Nagu teada, rääkis Venemaa välisminister Sergei Lavrov hiljuti Hitleri juudi juurtest ja ka pärast seda solvas taas juute. Iisrael aga maandas oma viha meie Jaak Madisoni peale.
Venelased ei jäta oma juudivastast jonni: täna päeval teatas Interfaks, et Venemaa justiitsministeeriumi Moskva amet pöördus kohtusse nõudmisega likvideerida autonoomne mittetulundusühing „Juudi agentuur Sohnut“ (Еврейское агентство „Сохнут“).
Esimene eelistung toimub 28. juulil kurikuulsas Basmannõi kohtus Moskvas, mis andis vene keelele uue mõiste “basmannõi õigusemõistmine”.
Juuli alguses teatas leht The Jerusalem Post, et vene võimud nõudsid juudi organisatsioonilt viivitamatut tegevuse peatamist Venemaa territooriumil.
Juudiagentuur on rahvusvaheline organisatsioon, mis aitab repatrieerida juute Iisraelisse ja tegeleb ülemaailmse juutluse küsimustega.
Ja te siin veel halate: Avatud Eesti Fond, Avatud Eesti Fond…
+ + + + + + +
Ja ERR paistis silma hiilgava pealkirjaga „Teatriprodutsent: laste ja koertega teatris käijatel jääb õigust ülegi“.
Vikerraadio hommikuprogrammis käis produtsent Kadri Tikerpuu rääkimas midagi etiketist.
See kombinatsioon „laste ja koertega“ aga ei mahu ka kõige laialivalguvama etiketi avaratesse väravatesse. Tehke endale lõpuks selgeks inimese ja looma vahe. See pealkiri on samal tasemel Venemaal pärast pronksiöö sündmusi mõne kohviku ja muu urka ustele ilmunud siltidega „Eestlastele ja koertele sissepääs keelatud“. „Juutidele ja koertele“, „neegritele ja koertele“, “vanuritele ja koertele” – lõpetage juba ükskord ära, palgake selleks tööks elementaarseltki haritud inimesed.
Ivan Makarov