06.09.2022
Tänane Stalnuhhini väljaheitmine keskerakonnast tekitas küsimuse, kas siis ei võinud kasutada partei juhatuse tööaega ratsionaalsemalt ja arvata kaagid välja hulgi?
Riigikogus võidunud riietes käinud ja seal sugulastele maasturi kuluhüvitise eest liisinud isiku asi oli Eestis pandud nii suure kella külge, et jäi mulje, nagu oleksid eesti ajakirjanikud mingid masohhistid ja nendele meeldib, kui neid fašistideks sõimatakse. Sest kui sõimati valitsust, siis käis see ka õukonnameedia, süleringhäälingu ja muude valitsusmeelsete peavoolupuudlite kohta.
Täiesti tühine realiige Stalnuhhin, kes on alati üritanud naeruvääristada eesti riiklust ja põdes, sest teda vähe kes pani tähele, sai äkki nii palju tähelepanu, et võiks minna nüüd paaris Filipp Losiga saatesse „Tantsud tähtedega“ vihtuma „kalinkat“ või „hava nagilat“, mis on peaaegu üks ja seesama. Aga keskerakond lasi käest hea võimaluse leevendada tema väljaheitmist Venemaa valijate silmis: praegu heideti välja ainult venekeelne, aga temaga koos oleks pidanud „rahvusliku tasakaalu“ nimel välja viskama ka Mailis Repsi. Sest kaua see kelmuse ja omastamise eest kohtu all olev valelik persoon oma parteid veel häbistab.
Täna jätkus Harju maakohtus endise haridus- ja teadusministri üle kohtumõistmine, mis kestab juba oma 9 kuud ja lõppu pole näha. Postimees avaldas täna loo „Pisidetail loeb: Repsi lapsehoidjal paluti meenutada kohvimasina nuppe ja jahvatamisheli“. See ei ole enam isegi halenaljakas mitte. Varsti selgub, et kohvimasina nägu ei kõlanud tuttavalt.
Yana Toom, kes ei olnud selles olukorras provokaatoritest Losist ja Stalnuhhinist sugugi parem, distantseerus õigel hetkel oma parteikaaslasest ja osales tema väljaviskamises, omandades seega indulgentsi. Aga Jüri Ratas andis lootuse, et temaga võib ka edaspidi arvestada kui iseseisva poliitikuga.
+ + + + + + +
See on äärmiselt kahetsusväärne, et eestlaste, Eesti riigi, võimu ja ajaloo laimamise ja solvamise eriti räpase provokatsiooni peategelasteks olid juudid, kes ise rõhutasid oma rahvuslikku kuuluvust ja lasid jälle käiku oma lemmikkaardi „judenfrei“, jättes targu mainimata Idel Jakobsoni. Juudi kogukond võiks sellest inetust loost distantseeruda, aga olgem realistid…
See homo soveticuse jaoks harjumuspärane röökimine okupatsiooniohvritest rahvastele näkku – „fašistid!“ – mõjus loomulikult turgutavalt igasugustele dozoorlastele ja linnahulludele. Baltija.eu avaldas täna Klenski järjekordse halli mära unenäo täiskuul „Hüsteeria Stalnuhhini ümber on seletatav ainult ühega: tal on õigus“.
Seal kordab ta nagu ikka bõliinasid headest vene vabastajatest ja halbadest eesti fašistidest, kuid üks lõik väärib siiski tähelepanu: „Punaarmee pealetungiga 1944. aastal pages umbes 100 000 eestlast Läände, see oli ühiskonna ladvik ja keskklassi esindajad, kuid pagesid nad mitte ainult ehmatusest uue, sotsialistliku korra pärast, kuid ka hirmus vältimatu karistuse ees oma koostöö eest hitlerlastega, ka omakohtu ja julma arveõienduse eest rahulike juutide, kommunistide, sõjavangide, eestlaste üle – nõukogude töötajate ja nende pereliikmete üle.“
Missugune jätis peab olema inimene, kes laimab 100 000 pagenud ja paadikestes ka hukkunud eestlast, kes olid sunnitud päästma oma elu ja põgenema oma eesti kodudest nende isamaad rünnanud halastamatute „vabastajate“ hordide ja nende tankide eest.
Arusaadav, et hiljuti lahkunud võrratu eesti näitleja Maria Klenskaja vältis alati meedias oma venda mainimast.
+ + + + + + +
Hiljuti välisministeeriumist sule sappa saanud Indrek Tarand alustas tööd Tallinna Ühisgümnaasiumi ajalooõpetajana.
„Tarand, kes on olnud ajaloo-, ühiskonnaõpetuse ja inglise keele õpetaja Nõva põhikoolis, ise Postimehele Tallinna Ühisgümnaasiumis tööle asumist kinnitada ei soovinud. Siiski seisab kooli kodulehel, et Tarand annab gümnaasiumiastmele tunde iga päev.“
Kui lihtsalt kõik see käis: alles pidi inimene sõitma Valgevenesse diplomaadina – ja juba õpetab lapsi. Kohe pärast seda, kui peeti roolijoodikuna kinni ja visati välisministeeriumist välja. Ka Stalnuhhin avaldas soovi minna kooli õpetama.
Meie haridusminister Tõnis Lukas räägib küll suuri sõnu eesti keelest ja meelest, aga Isamaa võiks ikkagi hoolida meie lastest ja mitte lubada nende juurde kahtlaseid isikuid. Praegu aga jääb mulje, et koolid on meil nagu mingid ümberkasvatusasutused joodikute ja maruputinistide jaoks. Tegelikult hoopis nemad kasvatavad ümber lapsi.
+ + + + + + +
Umbes samast „ooperist“: Sankt-Peterburgi psühhoneuroloogia dispanseri nr.2 portaali esiküljel ilmus vabatahtlike pataljonide „Kronštadt“, „Neva“ ja „Pavlovsk“ reklaam.
Selliseid üksusi komplekteeritakse Ukrainasse saatmiseks suve algusest saati 25-s Venemaa regioonis – kõik loodrid, pätid ja kriminaalid on teretulnud, saab vabalt tappa, vägistada ja marodööritseda. Reklaamibanner on komplektis informatsiooniga psühhoneuroloogia dispanseri vastuvõtuaegade ja relvakandmise lubade komisjoni töö kohta.
Kontrakti sõlminud neevalinnlastele lubatakse hullult heldeid hüvesid – raha, korteriüüri hüvitamist, sõjaveterani statuuti ja kõrgkoolidesse astumist väljaspool konkurssi.
Ainuõige koht selliste kuulutuste avaldamiseks ongi hulludispanser.
Ivan Makarov