Lätist lahkus eelmisel aastal pärast rahvusvahelise kaitse saamist 213 inimest, ütles parlamendi kodakondsus-, migratsiooni- ja ühiskonna konsolideerimise komisjoni esindaja.
Ta ei osanud öelda, kui paljud neist inimestest tulid Lätti Euroopa Liidu põgenike ümberpaigutamiskava raames. Suurem osa neist siirdus Saksamaale. Siseministeeriumi esindaja Olga Dabiža jagas naaberriikide kogemusi, öeldes, et Leetu on kõigist ümberpaigutatutest otsustanud jääda 17 inimest, Eestist pole aga lahkunud ükski ümberpaigutatu.
Leedus on inimestel võimalik töötada mõnes valdkonnas leedu keelt oskamata, Eestis hakatakse põgenikele kohe eesti keelt õpetama. Lätis saab iga pagulasstaatuse saanud inimene kuus 139 eurot toetust ning veel 97 eurot iga perekonnaliikme kohta.
EL-i programmi alusel on Lätti saabunud 207 inimest. Neist 10 on saanud pagulasstaatuse ja 147 täiendava kaitse staatuse. Pagulasstaatus lubab inimesele anda kuni kolmeaastase, täiendava kaitse staatus kuni üheaastase tähtajalise elamisloa.
Läti nõustus kokkuleppe järgi kahe aasta jooksul vastu võtma kokku 531 inimest: 295 Kreekast, 186 Itaaliast ja 50 Türgist. Siseministeeriumi andmeil on Lätti toodud Kreekast 188, Itaaliast üheksa ja Türgist 10 inimest.
Vabaühenduse Patvērums Droša Māja juht Sandra Zalcmane ütles kolmapäeval Läti Delfi vahendusel, et EL-i kava alusel Lätti ümber paigutatud varjupaigataotlejatest on Lätti jäänud viis, kellest üks kavatseb lähiajal lahkuda.
BNS
FOTO: UU – massimigratsioonivastane pikett Lätis aug. 2015