15.08.2022
Arvamusfestivalil nõudsid liberaalsed ja vasakpoolsed poliitikud suude sulgemist.
Mokalaat nimega Paide arvamusfestival sai sellel korral külge oma märgi, kui rohepööre-teema tunnistati kriitikaväliseks ja tabuks ning lausa erakonnaliidrite tasemel.
Harri Kingo kirjutab: “Mis mind Paide arvamusfestivali juures hämmastas oli see, milliste huilgamiste, vilede ja naeruga võeti vastu Martin Helme lause, et nn. rohepööre on puhas pettus ja valetamine. /…/ Esinejatest Jüri Ratas nimetas Martini juttu huumorinurgaks, ajakirjanikest diskussioonijuhid tegid naljatamisi ettepaneku Martini sõnad läbi faktikontrolli lasta. Seeder märkis, et Martinile poleks üldse tohtinud sõna anda. Ligi nimetas rahvuskonservatiive pättideks. Läänemets leidis, et Martini seisukoht on suurim viga jne.”
Mis arvamusfestivalist on mõtet rääkida, kui teistsuguseid mõtteid ei tohigi välja öelda, ammugi sel teemal väidelda? Nagu Harri Kingo tähelepanekust selgub, tahavad suurte erakondade juhid lausa keelata arvamusfestivalil (!) oma mõtteid avaldada, kui need pole poliitkorrektsed. Ka publik näib olevat valdavalt “sallivusleerist”, sest nende suhtumine on selgelt sallimatu.
Harri Kingo jätkab: “Selline rahva reaktsioon seal, kus peaksid koos olema meie avatumad ja targemad pead, ütles mulle, et enamus seal olnuist on ise kõvad rohepöörajad. Või siis selle pooldajad. On rohepöörde-usku. Kuid nad pole isegi olnud suutelised silmnähtavaid ja olgu või inflatsiooni ja hinnatõusu läbi otseselt ka kogetavaid fakte meie ühiskonnas ja majanduses mõistma ega endi jaoks lahti mõtestama. Ega olnud võimelised veidigi süüvima Maa kliima problemidesse ja mehhanismidesse. Et inimestel puudub iseseisev mõtlemine ja tõe pähe võetakse dogmasid, mida punane meedia poliitikute etteütlemisel neile oma pealkirjades ja tekstides pähe valab.
Ei teata sedagi, et üleilmsest CO2 toodangust annab Eesti vaid 0,006%. Mis on nii väike kogus, et seda praktiliselt polegi. Näib, meie ühiskonnas on teaduse asendanud poliitilised loosungid ja poliitiline dogmaatika. Meie suured kliimavõitlused siin on puhas butafooria. Ja teesklus. See on ebateaduslik vale, mida paljud kahjuks usuvad. Rahva kliima ja planeedi päästmise nimel otsesesse vaesusesse tõukamine pole seeläbi absoluutselt õigustatud.
Selle valega ei päästeta kedagi – sellega määratakse lihtsalt meid kõiki vaesusesse ja puudusesse. Ja mitte 25, 50 või 100 aasta pärast, vaid siin, täna, kohe. Juba sel sügisel ja talvel.
Sinna arvamusfestivalile kogunenud rahva rumalus ja vastanduv meelestatus igale muule arvamisele kui rohepööret tunnustav ning vajalikuks pidav arvamus mind hämmastaski. Ja masendas. Ma ikka olin palju paremal arvamusel sellest seltskonnast, kes sinna kogunes, kui see üks reageering rohepöörde kriitikale mulle neist inimestest avas.
Martini sõnadele järgnevalt lükati loomulikult igasugune kliimakriisi eitamine ümber ja maaliti rahvale pilt sellest, kui halvas olukorras me oleme 20 aasta pärast, kui me Maa kliimat ei muuda.
Oh jah. Et vaja on muuta Maa kliimat?
Teatavasti sõltub Maa kliima siiski mitte inimtegevusest, vaid Päikesest. See on sama selge, kui et mingi metsaala tervis ja kasvamine ei sõltu ühest sipelgapesast seal puude all, vaid märksa enamatest ja olulisematest teguritest.
Jah, Maa kliima muutmiseks on vaja muuta Päikest. Vähemaga ei ole Maa kliimat võimalik muuta. Päikest muuta… Noh, nii arulagedat ja harimatut juttu, et see sõltub inimesest ja meist siin Eestis, pole ma meie liidritelt varem kuulnudki.”