Seekordse arvamusfestivali ehk mokalaada lõpetas eile traditsiooniline parlamendierakondade esimeeste debatt Paide vallimäel.
Omavahel vestlesid Keskerakonna esimees Jüri Ratas, EKRE esimees Mart Helme, Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Indrek Saar, arutelu juhtisid Marleen Pedjasaar ja Rain Kooli.
Ajakirjanduses kõlasid seda kajastades pealkirjad, et debatt oli lahja ja sisutühi. Eks see sõltus paljuski debati juhtidest, kuid üldiselt võis see olla seletatav ühelt poolt tõigaga, et EKRE esimees Mart Helme seekord ei lasknud lendu niinimetatud „EKRE retoorikat“, mida kõik suud pärani ootavad ja pärast kiruvad. Ta oli paljude jaoks ootamatult vaoshoitud. Jälle jama, eksole!
Teisest küljest ei tihanud kohale tulla Reformierakonna esimees Kaja Kallas, kes ilmselgelt oleks seal lati maha ajanud. Kuigi Kaja Kallase eemalolek vabandati välja sellega, et oli kaasaga kaugel puhkusel, oli samal ajal puhkus ka sotside esimehel Indrek Saarel ja Mart Helmel, kes ometi kohale tulid.
Iseasi, kuidas sai neil päevil väidetaud valitsuslõhkumise läbirääkimisi pidada, kui Kallas on ulgumaal. Siin leidis kinnitust varasem kahtlus, et tegu oli puhtalt ajakirjanduse (loe: Delfi) vastutustundetu valeuudisega, et üritata oma näppe riigiasjadele vahele toppida. Või lihtsalt poliitikas nii tavapärase spinnina, mis rumalavõitu, ent samas klikijahis meediale hambu söödeti.
Üldiselt on arvamusfestival küllaltki mõttetu ettevõtmine, mille võiks vabalt ristida ka mokalaadaks.
Tullakse kokku, arvatakse, targutatakse, enamasti ollakse vaoshoitud ning üsna ühel meelel, keegi ei kärgi ega vaidle… See on selline hillitsetud hipsterite padjaklubi, kus lihtsalt hea võileiva ja käsitööõlle najal chillida ja seda kõike kahtlemata korduvkasutatavatest kliimasõbralikest nõudest.
Teine asi oleks see, kui meil oleks võimalus siduvaks rahvahääletuseks, et see, mis seal kokku lepitakse ka referendumile läheb. Aga ei midagi sellist. Kõik jääb ainult sooja õhu väljalaskmiseks.
Oma ebameeldiva pitseri vajutas ettevõtmisele kohe avapäeva avaüritusena suures ERR-i telgis aset leidnud raadiosaate „Olukorrast riigis“ avalik lindistus, kus taas oli mikrofon kätte antud mingit seletamatut vihahaigust põdevale Ahto Lobjakale, kes alles mõne kuu eest raadiomaja ukse pauguga kinni lõi. See ila, mida ta hakkas momentaanselt lödistama EKRE ja Objektiivi aadressil, oli lausa vastik kuulata. Kuid ometi on see tähenduslik, sest andis oma moel algavale festivalile suuna ette. Ja panite tähele – see kõik leidis aset rahvusringhäälingu laval.
UU