On elekter taastuv- või fossiilenergeetikal, hinnalangust ei maksa oodata, sest kord on kõrge hinna põhjuseks soomlaste saunaskäimine, kord liiga külmad, kord liiga palavad ilmad, kord tühjad Norra veehoidlad, kord lätlaste gaasimured ja hind võib lakke karata nii südatalvel kui ka suve keskpaigas.
Äripäev kirjutab: “Kuumadest ilmadest suurenenud tarbimine toob neljapäevaks viie kuu kõrgeima elektri börsihinna. Elektri neljapäeva keskmiseks börsihinnaks kujunes 161,22 eurot megavatt-tunni eest, mis on kolmapäeva omast 42% kallim. Päeva keskmisena oli Eesti hinnapiirkonnas viimati nii krõbeda hinnaga börsielekter 6. jaanuaril, mil megavatt-tund maksis 167,33 eurot.”
Mõned kommentaarid_
“Ei jõua ära oodata, millal põlevkivijaamad lõplikult suletakse ja saab kullakangidega hakata kuu arveid maksma!”
“See on nagu maasikahinnad Soomes. Kui sajab, hinnad kõrged sellepärast. Kui päike paistab, siis sellepärast.”
“Ja isegi siis,kui elektrit ei tarbi, on välja mõeldud tasud elektri edastamise ja alajaamade kaasajastamise eest ja tuuleenergia edendamise eest, sest kuidagi peavad seal kaugel ja kõrgel asuvad ametnikud ju leivale vorsti ka peale saama.”
“Kus nüüd see odav taastuvenergia on? Päike paistab nagu elajas juba mitu nädalat järjest, aga elekter läheb ikka kallimaks ja kallimaks! Hakatakse vist jälle uusi “unuversaalpakette” peale suruma nagu eelmisel korra! Siis lükati kah elektrihind lakke!”
“Kas tuulikute labad sulasid üles??? Või õli voolas mootorist välja?”
Allikad: Äripäev, sotsiaalmeedia