27.09.2024
Seda loosungit peetakse maailmas vihaõhutavaks, sest selle järgi peaks araabia riik ulatuma Eufratist ja Tigrisest Vahemereni, jätmata juudiriigile ruumi.
Kogu läänemaailmas on nn vaenukõneseadused suunatud konservatiivse maailmavaate esindajate vastu ning seega on need vasakpoolsete ja liberaalide lemmikud. Mõnikord aga koperdavad marksistid ja libainimõiguslased ise oma lõksudesse sisse.
Eesti Inimõiguste keskus on tormiline vaenukõneseaduse heakskiitja, tema tahab seda lausa ülikarmiks teha. Nüüd aga sattus vihakõnepoliitika lõksu hoopis nende endi hoolealune ja keskusel tuleb vihakõnet kohtus hoopiski kaitsta – kui vasakpoolsetelt väidetavalt sõnavabadus võetakse, on kisa kohe lahti.
BNS kirjutab: “Riigikohus võttis menetlusse kaebuse, mis esitati politsei otsuse peale määrata Palestiina toetusmeeleavaldusel osalenule väljendi “Jõest mereni” kasutamise eest karistus.
Eelmise aasta novembris toimus Tallinnas Vabaduse väljakul meeleavaldus “Solidaarsuses Palestiinaga”. Politsei viis sealt ära ja kuulas üle viis inimest, kellest mõnel oli silt ja mõni ütles lauset “From the river to the sea” ehk eesti keeles “Jõest mereni”. Kõik neid inimesi karistas politsei- ja piirivalveamet rahatrahviga karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb rahvusvahelise terrorismi toetamist ja õigustamist.
Neli trahvi saanud noort pöördusid Eesti Inimõiguste Keskuse poole. Keskus otsustas neid strateegilise kohtuasja raames esindada, kuna näeb rahvusvahelistel meeleavaldustel laialt levinud väljendi kasutamise eest trahvimises ohtu sõnavabadusele. Olukorras, kus ühe või teise väljendi keelatuse üle Eestis otsustab parasjagu tööl olev ametnik, võib igaühest ja eneselegi ootamatult saada riigi silmis terrorismi toetaja. Koostöös vandeadvokaat Ronald Riistaniga kaebati PPA otsused kohtusse.
Tänavu juulis tegi Harju maakohus otsuse, millega jättis Leore Klõšeikole määratud trahvi jõusse. Kohus leidis, et väljend “jõest mereni” ei ole Eesti Vabariigis väljendusvabadusega kaitstud ning politseil oli õigus selle kasutamist piirata. Seda ka vaatamata asjaolule, et Klõšeiko ei toeta Hamasi ega teadnud sümboli seostest Hamasiga midagi.”
Kui “omad” on hädas, siis on pseudoinimõiguslased ühtäkki sõnavabaduse kaitsel, samas vaenukõneseaduse puhul tahavad nad sõnavabaduse maksimaalset piiramist, sisuliselt juba mõttefaasis.
Eriline sogamine toimub selle ümber, et miitingulised polevatki teadnud, mida loosung “Jõest mereni” ehk “From the river to the sea” tähendab – nad lähevad miitingule loosungiga, mille sisu nad ei tea? Inimese käes on loosung “Jõest mereni”, ta tõstab selle üles, näitab rahvale ja ise ei teagi, mida see tähendab? Kas nad seda siis üldse teavad, mis maa Palestiina on?
“Kuni 2023. aasta sügiseni polnud Eestis avalikku arutelu väljendi “Jõest mereni” kohta toimunud ja võib julgelt väita, et enamuse Eesti ühiskonna jaoks oli selle täpsem taust ja kontekst teadmata,” märkis vandeadvokaat Ronald Riistan advokaadibüroost Syndicate Legal. Kuidas said siis inimesed kasutada loosungeid, mille kohta nad ei tea, kas see käib üldse palestiinlaste kohta?
Ilmselt nad teadsid seda väga hästi, sest kui neil endil ei tekkinud mõtet, mida see tähendab, on see samuti hea iseloomustus palestiinlaste toetajale.
Isegi kui need tegelased loosungi sisu ei teadnud, siis kas see vabandab neid? Loosungit “From the river to the sea” teavad juudid väga hästi, sest see on peidetud variant araablaste vanast loosungist “Juudid merre!” Need juudid, kes kõndisid tol päeval võib-olla miitingust mööda, teavad täpselt, mida see tähendab, ja nende jaoks oli see vaenuõhutus.
“Kuigi riigil on õigus, ja osadel juhtudel isegi kohustus sõnavabadust piirata, tuleb seda siiski teha vaid juhul, kui teatud sõnade ja sümbolite keelatus on ühiskonnas selgelt arusaadav või tegu on ebaseadusliku vaenukõnega. Kuid isegi siis peavad piiramisel olema väga selged raamid, et mitte tuua liialt ohvriks sõnavabadust,“ arvas keskuse strateegilise hagelemise valdkonnajuht Kelly Grossthal.
Huvitav, milline on Grossthali arvates “seaduslik” vaenukõne? Kas seesama “Jõest mereni”? Või siis geiparaadil nähtud “Me tahame ka abielupühadust rüvetada”? Ja mismoodi on paigas sõnade ja sümbolite keelatus? Sõna “neeger” näiteks pole keegi ametlikult keelanud, see on vasakpoolsete poolt pealesurutud tõlgendus.
Palestiina-meelsete kaitsjad räägivad nüüd sellest, kuidas ametnikud ei tohtivat väljendite lubatavuse üle otsustada ja sellegi on nad üle võtnud arvukatest konfliktidest, kus ametnikud karistavad konservatiive näiteks Piibli tsitaatide kasutamise eest – siis nad plaksutasid süüdimõistmise üle.
Praegune konflikt Palestiina-meelse meeleavalduse ümber on halenaljakas just seetõttu, et vasakliberaalid langesid ise oma vaenukõneseaduse lõksu. Võiks ju neilt küsida – kuidas te näete võimalikke lahendusi veelgi karmimate piirangute ja karistuse aegadel, kui vastuolud tulevad juba praegugi esile teie endi peal? Vaenukõneseadusega lajatataks neile neljale trahvitule täie rauaga ja poleks mingit kobisemist. Praeguse igati toimiva karistusseadustikuga on neljal noorel inimesel vähemalt karistuse vaidlustamise võimalus.
Inimõiguste keskus ja muud vasakliberaalsed ideoloogilised ühendused tahavad vaenukõneseadust lootuses, et see neid ei taba ja seda kasutatakse ainult teiste maailmavaadete vastu. Konservatiivid, keda juba praegu vaenatakse, ei taha samas mingit vaenukõneseadust, vaid usuvad, et praegused seadused on täiesti toimivad ning palestiina-meelsetel on võimalik ka nüüd oma sõnavabadust kaitsta.
Uued Uudised