30.11.2020
Maaelu
Kui statistikaameti andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 1,9 protsenti, siis palju kära teinud põllumajandus oli just see, kust tuli majandusse suurimaid positiivseid panuseid.
Samas mäletame, millist kisa tegid põllumehed valitsuse aadressil nii välistööjõu, toetuste kui ka muudel põhjustel. Tulemused aga näitavad, et pigem on see kõik olnud kiusu ajamine, sest erakordselt head saagikust näidanud põllumajandus oli suvel üks majanduse vedajaid, mida toetasid ka neile eraldatud kriisimeetmed.
Eesti oli II kvartalis Leedu järel EL-i liikmesmaadest väikseima majanduslangusega riik ning III kvartalis oli näha juba majanduse taastumise märke. Väliskaubandus näitas märke elavnemisest, eriti kaupade eksport; sisetarbimine oli võrreldav mullusega.
Statistikaameti juhtivanalüütiku Robert Müürsepa sõnul vedasid kolmandas kvartalis majanduslangust tegevusaladest eelkõige veondus ja laondus ning töötlev tööstus. “Märkimisväärse negatiivse panuse andsid ka kinnisvaraalane tegevus ning majutus ja toitlustus. Majandust pidurdas märgatavalt ka ehitussektor,” täpsustas Müürsepp.
Varasemalt Eesti majanduse üheks kasvumootoriks olnud info ja side tegevusala panus SKP-sse oli küll positiivne, kuid tagasihoidlik.
“Enamikus tegevusalades jätkus küll langus, aga hea uudis on see, et tänu eriolukorra piirangute leevendamisele on langus aeglustunud,” rõhutas Müürsepp.
Eriolukorra meetmetest panustati toetustena II kvartalis 330 miljonit eurot, millest palgatugi oli 230 miljonit. III kvartalis maksti eriolukorra toetusteks 105 miljonit eurot, millest palgatoeks läks 25 miljonit.
Allikas :BNS