Täna on Läti iseseisvuspäev ja kui võrrelda nende saavutusi meie omadega, siis vähemalt rahvuse säilimise osas annavad lõunanaabrid eestlastele silmad ette.
Lätis on suurest vene kogukonnast ja selle vastutegevusest hoolimata kaugemale jõutud üleminekuga lätikeelsele haridussüsteemile. Läti keelest saab alates 1. septembrist 2023 ainuke õppekeel koolieelsetes lasteasutustes. Samast ajast on läti keel ainus õppekeel ka 1., 4. ja 7. klassis, alates 2024. aasta 1. septembrist 2., 5. ja 8. klassis ning 2025. aastast 3., 6. ja 9. klassis. Vähemusrahvusest lapsed saavad õppida oma emakeelt, kultuuri ja ajalugu tunniplaaniväliselt ning seda rahastab riik või omavalitsus.
Lätis piiratakse oluliselt vene keele levikut töökeskkonnas. Läti riiklik keelekeskus kuulutas, et selliseid sõnu nagu nēģeris, venelane ja asiaat tuleks käsitada sama neutraalsetena kui näiteks lätlast või riialast (rīdzinieks). Läti seim kiitis heaks avalike massiürituste seaduse muudatused, mis keelustavad Georgi lintide kasutamise üritustel. Läti võttis ilma mingite aruteludeta ruttu maha oma Nõukogude mälestusmärgid, sealhulgas ka Riias Pārdaugava linnaosas asuva Baltimaade suurima punamonumendi. Kui punavenelased kogunesid Riias meelt avaldama, siis räuskajad ka arreteeriti. Läti politsei teatas, et 9. mail kogunejaid peetakse Vene agressiooni toetajaiks. Läti keeldus Venemaale Pārdaugava mälestusmärgi eest hüvitist maksmast.
Majanduslikult võivad lätlased meist kehvemad olla, aga oma rahvust kaitsevad nad kindlamalt kui Eesti reformierakondlased, sotsid ja keskerakondlased, kes viskusid neljapäeval Riigikogus vene keele kaitseks dzotile. Ainus jõud, mis eestlust tõeliselt kaitseb, on EKRE.
Uued Uudised