Kuna Eestis redutab palju ukrainlastest desertööre, puudutab alljärgnev uudis ka meid, eriti valitsust, kes esineb küll Ukraina suure toetajana, kuid reaalses poliitikas hoopis õõnestab sõdiva riigi vastupanuvõimet, kiskudes talt ära inimesi ja neid varjates. Eesti võimupoliitikud on tunnistanud, et arvestavad ukrainlaste siiajäämisega ka pärast sõda, mis tähendab, et ülesehitustöödel jäävad need töökäed olemata. Ja Ukrainat õõnestavad ka “uusväärtused”, mida levitab eriti innukalt välisminister Tsahkna.
“Ukraina seisab silmitsi tõsise mobilisatsioonikriisiga ja seda just ajal, mil Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi hoiatas, et pikaajaline konflikt Lähis-Idas pärsib riigi pingutusi võitluses Venemaa sissetungi vastu, kirjutas pühapäeval väljaanne Independent, mida vahendas uudisteagentuur Unian.
Väljaande andmetel tunnistas Ukraina kaitseminister Mõhhailo Fedorov, et Ukrainas on kaks miljonit inimest, kes hoiavad mobilisatsioonist kõrvale. Lisaks veel sadu tuhandeid, kes on omavoliliselt teenistuskohast lahkunud.
Väljaanne teatas, et lisaks kahele miljonile ukrainlasele, keda otsitakse mobilisatsioonist kõrvalehoidmise pärast, on Ukraina peaprokuratuuri andmetel alates 2022. aastast algatatud umbes 290 000 menetlust sõjaväelaste suhtes omavolilise väeosast lahkumise tõttu.”
Omaette küsimuseks ongi see, et miks ukrainlased sõdida ei taha. Üheks põhjuseks peetakse massilist korruptsiooni, kus eliit elab varastades priiskavalt, aga rindemeestel on kõigest puudus. Neli sõja-aastat on piisav aeg, et tekiks tunne: mille krdi pärast ma siin verd valan, kui võimumehed minu arvelt rikastuvad? Mina lähen sandina koju, nemad naudivad elu…
Teiseks puuduseks on see, et ühiskond pole ühtne, suur osa sellest on venekeelne ehk nad räägivad sama keelt, mis vaenlased. Ehtsat Ukraina rahvuslikku patriotismi esineb rohkem Lääne-Ukrainas, aga vaid see on jõud, mis paneb ühe rahva oma maa ja kodude eest võitlema. Venekeelsetel seda ilmselt napib.
Kolmandaks põhjuseks võib olla see, et Ukraina eliit juurutab Euroopa Liidu meeleheaks “liberaalseid väärtusi” – Kiievis on homoparaadid tavalised. Ilmselt ei taha eriti venekeelsed sellise manduva ühiskonna heaks sõdida. Sovjetlikus ühiskonnas, mis Ukrainas endiselt on, põlatakse samasoolisi, aga Zelenski on “uusväärtused” otse Kiievisse importinud, ja see häälestab paljusid võimu vastu.
Kõik need põhjused võivad mõjutada ka Eesti kaitsevõimet, kui me kord peaksime tõsiselt sõtta sattuma.
Ilmselt on paljud ukrainlased läbi hammustanud ka selle, milline saab nende elu euroliidus olema ja see ei meelita väga (rahaline toetus ja mõningased julgeolekugarantiid meeldivad, aga ühiskonna liberaalseks ümberkujundamine mitte). Lisaks on ukrainlased Lääne peale solvunud kehva varustamise pärast pikkadel sõja-aastatel. Päris kindel aga on see, et “eurooplasteks” saades kihutab pool Ukrainat Saksamaale ja mujale, ka venestunud Eestisse.
Uudiste järgi on Soomes ukrainlastel kitsamaks läinud ja suur osa neist kolib lahe lõunakaldale Eestisse, venestades seda maad veelgi rohkem kui Reformierakond on seda juba venekeelsete odavtöölistega teinud.
Uued Uudised