Paljud Venemaalt põgenejad on ilmselt Eestisse pidama jäänud

Ilmselt on need eestlased, kes mingilgi moel suhtlevad siinse venekeelse kogukonnaga, märganud ka seda, et Eestisse on ilmunud venelased, kes ei ole kohalikud ega ka mitte Ukrainast tulnud venekeelsed “ukrainlased” – mingil moel on siia imbunud ka Venemaa venelased, kes elavad siin mistahes staatuse alusel.

BNS vahendab oma loos “Ukraina ja Venemaa rahvastikukaotus on katastroofiline” muuhulgas ka andmeid, mis ütlevad: “Sõjal on aga laastav mõju Vene Föderatsiooni sisemisele demograafiale ja tööturule. Alates täiemahulise sissetungi algusest Ukrainas on Venemaalt põgenenud üle 600 000 venelase, kes on enamasti professionaalsete oskustega noored.”

Kuhu need noored on läinud? Kindlasti Saksamaale, Suurbritanniasse, USA-sse ja mujalegi, aga tõenäoliselt ka nn lähivälismaale ehk Balti riikidesse. Miks siia? Eks ikka põhjusel, miks tulevad siia ka ukrainlased – siin saab vene keelega hakkama.

Reformierakond algatas võimule pääsedes massilise venekeelse odavtööjõu sisseveo endise Nõukogude Liidu aladelt, siinsetele ettevõtjatele sobivad venekeelsed hästi ning isegi Tartu Ülikool nõudis, et seal õppivad venelased võiksid siia jääda. Eesti venekeelses meedias laiutavad samuti “Tšeljabinski” liberaalid. Seega on pinnas venelaste sisserändeks soodus, võimulolijate poliitika on orienteeritud venekeelsele sisserändele.

Pole teada, kuidas Venemaa venelased siia pääsevad ja mis staatuses nad siin on, aga kindlasti on nad siin olemas ning Reformierakonna võimutsemise ajal sisserännanud slaavlaste arvuks pakutav arv 150 000 võib päris õige olla.

Valitsus ja siseministeerium kindlasti eitavad venelaste massisisserännet, aga neid ei maksa uskuda – ka moslemikogukond kasvas kümne aastaga kuidagi iseenesest tuhandelt viiesajalt kümnele tuhandele ja on nüüdseks ilmselt veelgi kasvanud, sest ERR-i andmetel võtab riik tööle esimesed araabia keele vandetõlgid. Sotside liider Lauri Läänemets kaitseb Vene kodanike valimisõigust kohalikel valimistel – ja miks ta ei peaks siseministrina soodustama nende sisserännet? Kui ukrainlaste kohta tunnistab siseministeerium, et neil pole ülevaadet üle Eesti lõunapiiri tulnutest, siis miks peaks neil olema ülevaade näiteks muu EL-i kaudu saabunud venelastest?

Mõnigi (nagu Tartu Ülikool) võib väita, et nemad impordivad Putini-vastaseid venelasi (samas toodi siia FSB-lasest õppejõud), kuid igal juhul tähendab iga venekeelne sisserändaja Eesti venestamise süvenemist.

Uued Uudised

Huvilistele ka BNS-i uudis Ukraina ja Venemaa sõjakahjudest demograafias.

Kaks ja pool aastat kestnud Venemaa agressioonisõja jooksul Ukrainas on hukkunud või saanud haavata ligikaudu miljon venelast ja ukrainlast, vahendas Ukraina agentuur Unian.

Sealjuures on on tsiviilisikutest hukkunute arv teadmata, sest ainuüksi Mariupoli vallutamise ajal sai Human Rights Watchi andmetel surma üle 8000 inimese.

Wall Street Journal kirjutab, et Ukrainas on aasta alguse konfidentsiaalse hinnangu kohaselt hukkunud 80 000 sõjaväelast, aga haavata saanuid on 400 000 inimest.

Lääne luureorganisatsioonide hinnangud hukkunute kohta venelaste hulgas on võrdlemisi erinevad. Mõnede hinnangute järgi on hukkunuid ligi 200 000 ja haavatuid ligi 400 000.

Üks Vene režiimi juhi Vladimir Putini ajendeid alustada 2022. aastal sissetungi on suurendada ukrainlaste arvelt Venemaa rahvaarvu. Valitsuse ja demograafide hinnangul on Ukraina viimase 10 aasta jooksul Venemaa sissetungide tulemusena kaotanud okupatsiooni tõttu või pagulastena vähemalt 10 miljonit inimest.

Putin on juba pikka aega nimetanud tegelemist Venemaa kroonilise demograafilise allakäiguga prioriteetseks. Kreml on käivitanud okupeeritud alade venestamise kampaania, sealhulgas on röövitud ja küüditatud lapsi ning jagatud ukrainlastele Venemaa passe.

Sõjal on aga laastav mõju Vene Föderatsiooni sisemisele demograafiale ja tööturule. Alates täiemahulise sissetungi algusest Ukrainas on Venemaalt põgenenud üle 600 000 venelase, kes on enamasti professionaalsete oskustega noored.

Venemaa sissetungil on katastroofilised tagajärjed Ukraina rahvastikule. Kui 2001. aastal oli Ukrainas 48 miljonit elanikku, siis Ukraina demograafide ja valitsusametnike sõnul oli see arv 2022. aasta alguses, enne Venemaa sissetungi, langenud 40 miljonini.

Alates sõja algusest 2022. aasta veebruaris on ÜRO andmetel Ukrainast põgenenud üle kuue miljoni inimese ning Venemaa on hõivanud uusi piirkondi. Kiievi kontrolli all oleva territooriumi rahvaarv on langenud 25-27 miljoni inimeseni.