26.01.2021
Kaljulaid pusaga
Parlamendi istungisaalis korra tagamisel on kujunenud välja üldlevinud põhimõtted, kus parlamendiliikmete käitumine tugineb austusel oma parlamendi kui institutsiooni vastu ja vastastikusel lugupidamisel.
On kirjutamata reegel, et saadikud tohi häirida parlamendi tööd, näiteks tahtlikult sõnavõtte segades, kasutades solvavat väljendusviisi jms.
Oluline on ka kirjalike loosungite esitlemine parlamendi täiskogu istungisaalis. Tähelepanu keskmes on ennekõike riideesemetele kantud loosungid ja sümbolid ning nende eksponeerimine.
Nagu poliitikahuvilised hästi mäletavad, ilmus president Kersti Kaljulaid eelmise valitsuse ametisse astumisel riigikogu istungite saali pusas kirjaga „Sõna on vaba“. Samuti tulid reformierakondlased saali segama tööd oma valitsusevastaste plakatitega, mille pärast istung katkestati ning jätkati alles siis, kui nad olid viinud plakatid pärast korduvaid korraldusi saalist välja.
Sotside esimees Indrek Saar aga päästis saadikute nina all valla pürotehnika, reformierakondlane Yoko Alender ilmus istungite saali korduvalt suusamütsis. Sellised näited on mõnes parlamendis lausa välistatud ja karistatavad.
Üldise põhimõtte järgi peaksid saadikud avaldama oma vaateid vaid sõnade, mitte rõivaesemete kaudu. See kehtib ka külaliste kohta.
Olulist rolli mängib sealjuures istungi juhataja, kes saab tolgendada korra tagamise ja reeglite täitmise vastavalt oma sisemisele veendumusele.
Näiteks lirimaa parlamendi alamkoja hoones ei ole vastavalt parlamendi koodeksile lubatud kanda parteipoliitilise sõnumiga riietusesemeid või embleeme. Näiteks 2015. aasta mais paluti parlamendiliikmel Mary Lou McDonaldil ära võtta jah-sõnaga rinnamärk, mida ta kandis parlamendis enne samasooliste abielude referendumi toimumist. See seik tekitas seal parajat segadust.
Norra parlamendis on sümbolite ja sõnumitega riietuse kandmine istungisaalis keelatud, samuti loosungite ja plakatite kasutamine. Korduva rikkumise puhul toimub hääletus, mis otsustab saadiku istungilt väljasaatmise.
Korrale kutsumisi esineb siiski harva. Näitena võib tuua juhtumi 2007. aastast, kui parlamendiliige kandis täiskogu istungil oma pintsaku all kirjade ja sümboolikaga T-särki toetades sellega oma lemmikjalgpallimeeskonda.
Kuigi spiiker otsustas selle tähelepanuta jätta, kirjutasid hiljem ajakirjanikud, et antud parlamendiliige on rikkunud Norra parlamendi riietuskoodeksit.
Saksamaa Liidupäeva liikmed ei tohi kanda parlamendi väärikusega vastuollu minevaid rõivaid. Samuti on neil keelatud kanda poliitilise, religioosse või ärilise sõnumiga riideesemeid.
Üldjoontes on Soome parlamendis keelatud tugevad poliitilised sõnumid, reklaam jms. Spiiker on mõnele parlamendiliikmele seda meelde tuletanud, kui nad on kandnud spordiklubi reklaamidega riideid. Paljud saadikud kannavad oma erakondade või muude organisatsioonide sümboolikaga väikeseid rinnamärke ja see on aktsepteeritav.
Ka Ungari parlamendi istungisaalis on demonstratiivse poliitilise sõnumiga riietus ja embleemid keelatud.
Erakonna sümboolika või tagasihoidlikud isikupärased täiendused rõivastel on lubatud.
2013. aastal häiris üks erakond parlamendi tööd, kui istungisaali tuldi plakatitega, mis süüdistasid teisi parteisid valetamises, varguses ja kallutatuses.
Ühendkuningriigi parlamendi alamkoja istungisaalis ei ole lubatud kommertslikel ega mittekommertslikel eesmarkidel embleemide, tootenimetuste, loosungite vm reklaami kandmine rõivastel. Traditsioonide järgi ei kanta saalis ka teenetemärke ega vormiriietust.
Näiteks kandis 2014. aasta oktoobris leiboristist alamkoja parlamendiliige Harriet Harman peaministri infotunni ajal T-sarki kirjaga ,,Selline näeb välja feminist“.
Belgia parlamendi kummaski kojas ei ole rangeid reegleid embleemide ja sõnumitega rõivaste kandmisel, kuid hea tava näeb ette korrektset riietust. Aeg-ajalt on esinenud Belgia Esindajatekojas juhtumeid, kus parlamendiliikmed soovivad teha avaldusi rõivaste vm esemete kaudu. Kui riietusel on tugev poliitiline sõnum ja see segab tööd istungisaalis, siis on spiikril õigus teha selle kohta märkus ja rakendada vajaduse korral distsiplineerivaid meetmeid
Huvitavaks näiteks on Euroopa Parlament, kelle kodukorra kohaselt ,ei tohi parlamendiliikmed rikkuda korda istungisaalis ega käituda sobimatult, nad ei tohi ka loosungeid üles panna“. Samas ei ole täpsustatud, mida loosungid endast kujutavad ja kas need puudutavad ka riideesemetel kantavaid sõnumeid. Juhul, kui parlamendiliige rikub kehtestatud käitumisreegleid, võib EP president ta korrale kutsuda. Rikkumise jätkumisel või järgmise rikkumise korral võib president sõna andmisest keelduda ja parlamendiliikme istungi ülejäänud ajaks istungisaalist välja saata.
2019. a juulis alustas Strasbourgis tööd uus EP koosseis. Avaistungil esitleti mitmeid seisukohti ka T-särkidel ja plakatitel. Näiteks lirimaalt valitud EP liikmed Clare Daly ja Mick Wallace kandsid värvilisi särke Julian Assange’i pildi ja sõnumiga ,,Vabastage Assange, ei väljaandmisele“. Lisaks hoidis saadik Daly plakatit teatega: ,Alates 2015. aastast on Vahemerel surnud üle 10 000 migrandi.”
Brexiti pooldajad pöörasid Euroopa hümni mängimise ajal presiidiumile selja, seevastu Brexiti-vastased liberaaldemokraadid kandsid kollaseid särke kirjaga „Stopp Brexit!“.
Kokkuvõttes on parlamendi istungisaalis loosungite eksponeerimine ja sõnumitega riideesemete kandmine olnud läbi aegade päevakorral ning köitnud meedia ja avalikkuse tähelepanu. Sageli on reegleid muudetud pärast mõnda värvikat intsidenti parlamendi täiskogu istungisaalis, näiteks on suurendatud seejärel istungi juhataja volitusi, lisatud sanktsioone korrarikkujatele jm. Üldjuhul ei ole see piisav, et hoida ära järgmised rikkumised.
