20.09.2019
Postimehe ajakirjanik Martin Laine leiab, et Eesti keeleseadus on diskrimineeriv.
Nimelt väidab Postimehe ajakirjanik Martin Laine “bolte” ja “wolte” kaitstes, et kultuuriminister Tõnis Lukase seisukohad olevat aegunud, kitsarinnalised, ühiskonna arengut pärssivad ja suisa ksenofoobsed. Uued Uudised vaatavad tema seisukohti sama mõõdupuuga.
Laine kaitseb nutilahendusi ja umbkeelseid toidukullereid esialgu tehnilisest küljest, milles tal on osaliselt õiguski, kuid läheb siis riigikeele ja rahvusriikluse kallale, laiemas plaanis aga jääb tema jutust mulje, et riigi- ja emakeeles oma kodumaal teenindamist nõuda on suisa kuritegu.
Ehk siis esindab Martin Laine seda osa noorest põlvkonnast, kes leiab, et oma keelt, kultuuri, päritolu ja õigust omakeelsusele peab häbenema, aga see, kui su emakeel osutub igapäevasuhtluses kasutuks, olevat mingi areng.
Selle asemel, et nõuda keeleinspektsioon töö tõhustamist, näiteks Maxima umbkeelsete teenindajate taltsutamiseks, leiab Laine hoopiski, et selle kontrollasutuse töö tuleb tänapäeval ümber vaadata – sest mingid ÜRO organid ütlevat, et meie keeleseadus olevat diskrimineerivalt jäik ja takistavat inimestel võrdselt ühiskonda panustada. Ehk siis sellise loogika järgi on venelasel õigus kassas ainult vene keelt rääkida, eestlasel pole õigust riigikeelset vastust kuulda – sest selle ümber “bolti-wolti” loos ju kired möllavadki, et teenindust ei saa riigikeeles.
Nagu mokaotsast märgib noor globalistist ajakirjanik ära, et mõistvat eesti keele kaitsmise vajadust – aga ise ta seda ei toeta. Ja nagu ikka neomarksistliku mõttelaadi puhul, ütleb Laine, et tegelikult olevat “wolti” ja “bolti” vastasuse taga rassism ja just see hukutavat meie kultuuri. Huvitav, miks teise nahavärviga inimesed seal siiski töötavad? Miks on vaja keelekasutuse puudujääkidesse segada inimeste nahavärv, nagu see teatud maailmavaate puhul alati kombeks on?
Martin Laine sülitab seega oma verbaalse globalistliku süljeläraka otse näkku kõigile eestlastele, kes tahaksid oma kodumaal kuulda emakeelt – kui üldiselt leitakse, et keeleinspektsioon tegutseb liiga lahjalt, siis Laine arvates liiga karmilt. Kui Laine-sugused peaksid ühiskonda juhtima, siis kaoks eesti keel kiiresti kolkaküladesse ja asemele tuleks poolpidune inglise keel, sest ega need Aafrika “tuumafüüsikud” ole samuti briti kõrgtaseme inglise keele oskajad ja kandjad.
Kahjuks on “lainesid” nooremas põlvkonnas ohtralt – eesti noored vestlevad avalikus ruumis omavahel inglise keeles, sest see on “cool“, emakeel aga on “lainede” arvates mingi jäänuk, mida peab häbenema. Noored kasutavad kõnes ohtralt inglisekeelsetest jutusaadetest ja filmidest pärit kalambuuri ja huumorit, pidades seda lahedaks. Nii hävitab üks rahvas näilises vabaduses iseennast ja Martin Laine on üks neist “rahvusluse hauakaevajatest”, kes on sellist hävitustööd meedia kaudu tegemas.
Ja lõpetuseks – Uutele uudistele kirjutanud Bolti taksojuht väidab, et firma värbab pidevalt uusi juhte, et hindu all hoida, ja neil on täiesti ükspuha, kes teenust osutab ja kas tal selleks vajalikud eeldused on (sealhulgas sõidukikaart, teenuse osutamise luba ja keeleoskus). Seega kaitseb ideoloogiliselt laetud Laine lihtsalt umbkeelseid võõramaalasi, vaatamata üldsegi kogu kõnealuse teenindussüsteemi laiemale taustale.
UU
Toimetuselt: kuna Postimees esitas selle loo peale protesti, väites, et lugu on vihaõhutav ja alusetult sildistav, siis vahendame täna värskelt Postimehe majandustoimetuse juhi Harry Tuule sulest ilmunud loo “Kaval nipp Tõnis Lukasele” ühe lõigu, mis ilmselt pole väljaande arvates sildistav: “Lukase kriitika on kohati ebaõiglane, sest ei arvesta, et ta on kasvatuselt ja maailmavaatelt lihtsalt autoritaarse lähenemise pooldaja. Tema arvates võib elu reguleerida ikka vanaviisi – keeldude ja käskudega.”
Tundub kuidagi sildistamise moodi, mida samas teistele ette heidatakse – või kuidas, Postimees?