02.03.2018
On vastutustundetu väita, et Vahemerd ületavatest paatidest astuvad maale terved inimesed, kes saavad haigused Euroopas.
Eesti Ekspress avaldas loo välistudengitest, millest lipsab tugevalt läbi riik nimega Nigeeria, sealt tulijatega aga on kogu Euroopal vägagi negatiivsed kogemused, alates sealsetest petukirjadest ja lõpetades ühe kauni itaallanna võika tapmisega.
Haridus- ja teadusministeeriumi andmetel õpib Eesti ülikoolides sel õppeaastal 4394 välistudengit, edetabel riikide kaupa on Soome (1423 tudengit), Venemaa (283), Nigeeria (262), Ukraina (236), Türgi (165) ja Gruusia (159). Enim välistudengeid on Tallinna Tehnikaülikoolis (1420), Tartu ülikoolis (1063) ja Tallinna ülikoolis (646).
Väitmata vähimalgi määral, et tegu on vastiku riigi või halva rahvaga, ei saa jätta märkimata, et nigeerlased pole ennast kusagil heast küljest näidanud. Sellelt maalt pärit mees tappis ja tükeldas hiljuti Itaalia linnas Maseratas noore ja kauni itaallanna, Nigeeria maffia tõrjub oma julmusega välja isegi kurikuulsa Napoli Camorra, nigeerlased on enda kätte haaranud Vahemeremaade narkoturu, sealseid aafriklasi on Euroopas tabatud kannibalismilt — selliseid uudiseid leiab juba isegi peavoolumeediast.
Tõenäoliselt mõjutab nigeerlaste sobimatust Euroopa kultuuriruumi palju tegureid: selles suure rahvaarvuga naftariigis pole ka õlituludega suudetud vaesust vähimalgi määral talitseda, islamiterroristlik rühmitus Boko Haram on riigi muutnud veriste tapatalgute areeniks moslemite ja kristlaste vahel, hariduseta rahva seas on tugevad hõimutavad ja nii edasi. Samas pole mingit alust arvata, et siia tulevate niinimetatud tudengite seas on vaid õpihimulised noored neegrid. Euroakadeemia kogemus on näidanud, et Skype kaudu kõrgharidust taotlenud neeger ja tegelik siiasaabuja ei pruugi sugugi sama inimene olla.
Nigeerlaste arvu 262 tuleks pigem karta, sest see näitab kogukonna teket, see aga võib Eestisse tuua niinimetatud Lagose maffia. Isegi kui praegused paarsada nigeerlast on ausad inimesed, kasutab kuritegelik maailm kogukonna teket varem või hiljem oma eesmärkide saavutamiseks ära. Lääne-Euroopas seostatakse organiseeritud kuritegevust juba ka Guinea ja Benini rühmitustega.
Tallinlaste seas nimetatakse Mustamäed juba Musta Mäeks, seda ennekõike mustanahalistega täidetud ühikate tõttu. Eestisse tuleb aafriklasi ohtralt ka muude kanalite kaudu, sealhulgas illegaalselt. Vähimagi rassismita võib ohuteguriks pidada seda, et pagulaskriisi algusest üle Vahemere tulevates paatides on vaid noored tugevad mehed — 2016. aasta andmetel oli sealsetest tulijatest 83% just mehed.
Kui lisada faktid, et kahes kolmandikus Musta Mandri riikidest sõditakse aastakümneid või tehti seda alles hiljaaegu; et Burundi, Rwanda, Kongo, Libeeria ja veel mitmete riikide puhul räägitakse tapatalgute mõõtmetele toetudes lausa genotsiidist; et aafriklased tegid algselt suhkruroo raiumiseks mõeldud matšeetest XX sajandi massihävitusrelva, kasutades seda peade raiumiseks, siis tasub mustanahaliste immigrantidega üliettevaatlik olla. Sest Euroopasse jõudnud immigratsiooni tulemuseks võib olla uus Aafrika külmas kliimas ja veelgi enam võimendunud probleemidega.