01.06.2022
Kui Riigikogu õiguskomisjoni eesotsas on sahkerdaja, siis pole imestada, kui asjad untsus on. Pilt on illustratiivne.
Tavaliselt tehakse parlamentides obstruktsiooni opositsiooni poolt, et võimukoalitsiooni eelnõude ülekaalule toetuvat läbiminekut takistada – Eestis aga teeb seda peaministripartei opositsiooni ja ühe oma partneri vastu.
Reformierakonna riigikogu fraktsioon edastas sotsiaalkomisjonile umbes 2000 muudatusettepanekut perehüvitiste seadusele, et peatada selle läbisurumine Riigikogu käesoleval istungjärgul, teatas partei pressiesindaja. Samas kurtis fraktsiooni esimees Mart Võrklaev alles teisipäeval, et neile olevat jäetud ainult kaks päeva omapoolsete täienduste jaoks.
Parlamentarismi hävitamine on poliitoravatel käpas. Juba opositsioonis olles algatas Reformierakond Riigikogu töös rea küsitavaid võtteid, mis on juriidiliselt küll lubatud, kuid igapäevaselt kasutades hakkavad tööd häirima – aga just poliitoravad tegid neist reegli, mille mõju nad nüüd ka ise tunda saavad. Reformierakond on ka võimuparteina ja enamuskoalitsiooniga jätkanud parlamendi tööd takistamist.
Just Reformierakond algatas nn protseduurilisete küsimuste massiesitamise, mida tehti selleks, et takistada tollase Riigikogu esimehe Henn Põlluaasa tööd. Tollal küsiti spiikrilt isegi seda, millist nuppu tuleb vajutada, praegu aga pahandavad reformierakondlased ise, kui istungi töö algus protseduuriliste küsimuste tõttu venib. Tänaseks on need küsimused tehtudki poliitilise võitluse vahendiks, neid kasutavad kõik erakonnad, aga algataja oli oravapartei.
Teine parlamentaarne võte on obstruktsioon, mille algatas poliitilise võitluse ehk abielureferendumi raames taas Reformierakond, kusjuures veel täieliku absurdina, pakkudes välja küsimusi NATO-st ja Euroopa Liidust lahkumise ja Venemaaga liitumise kohta, samuti lapspruutide lubamise ehk 13-aastastega abiellumise kohta.
Praegu kasutab obstruktsiooni aegajalt küll ka EKRE, kes üritab sellega pidurdada PortoRollo koalitsiooni teerullitaktikat, kus opositsiooni arvamustega üldse ei arvestata. EKRE parandused on üldjuhul asjasse puutuvad.
Reformierakond algatas ka ministrite peedistamise infotundides, mis sai eriti räige ulatuse ministrite Kert Kingo ja Mart Järviku mahavõtmiskatsete ajal, mil kõige verejanulisemad olid Kaja Kallas ja tema “kanakari” ning ministrite jutust “valesid” leida püüdes mängiti lausa ministrite mälu peale, et kas üks või teine sündmus toimus enne- või pärastlõunal.
Kui aga Reformierakond võimule tuli, pööras Kaja Kallas olukorrad teistpidi. Kui ta veel 2020. aasta detsembris nõudis, et peaminister Jüri Ratas tuleks päevapealt Riigikogu ette, siis paar kuud hiljem ta peaministrina lausa keeldus koroonakriisi üle saadikutega arutlemast.
Kaja Kallas on Riigikogu valitsuse infotunni muutnud temale küsimusi esitanud saadikute isikliku solvamise šõuks, kus ta sisuliselt ei vasta küsimuse teemale, vaid loeb etteantud numbreid või siis süüdistab ja solvab varasemaid võimuerakondi. Infotundi nimetatakse ka Kaja Kallase nähvamistunniks.
Väga ohtlik on ka Kaja Kallase valitsuse algatatud praktika, kus rida enda eelnõusid, mille heakskiitmine on kahtluse all, seotakse usaldushääletusega ehk koalitsiooni enamushäältega. See on taas harva kasutatav võimalus, mille Reformierakond tahab igapäevaseks muuta.
Obstruktsioon, protseduurilised küsimused ja usaldushääletused on parlamendi töös tavapärased, aga mõistlikkuse piirides – Reformierakond on kõik need variandid ära labastanud ja ebaeetiliseks muutnud.
Reformierakond ihaleb nn vaikivat ajastut – vaenukõneseadus juba küpseb Maris Lauri ahjus ja vabadusi piiravaid momente surub valitsus peaaegu igasse oma eelnõusse.