Kolumnist Karl Olaf Rääk kommenteerib peaminister Kristen Michali välja öeldud sõnu, et desünkroniseerimisel olevat ainus risk “Venemaa sõprade” levitatav valeinfo.
“Taoline nõdrameelsus võtab päris tõsiseks. Nood omas mullis hõljuvad olendid arvavad tõsimeeli, et elekter on pistikus lihtsalt olemas ja pole vahet, kuidas see sinna pistikusse saab. Ja et füüsikaseadused alluvad parteipropagandale. Hea elekter ja paha elekter.
Tegelikult on elektrivõrgus stabiilse sageduse ja pinge hoidmine väga tähtis ja omajagu keeruline ülesanne ja me oleme Vene elektrivõrgu tohutu intertsi küljes rippudes põhitõed ära unustanud.
Kuidas koormus pinget ja sagedust mõjutab, võib igaüks veenduda, kui paneb oma auto tühikäigul tööle ja lülitab kaugtuled sisse. Me kuuleme, kuidas auto pöörded vähenevad ja näeme, et pinge langeb veidi. Kui auto elektrisüsteem näiteks suure laevamootori külge ühendada, siis võime tulesid sisse-välja lülitada ilma et mingit muutust toimuks. Sest seal on palju suurem võimsus ja inerts taga.
Seal ongi asja iva. Mitte pahas Putinis või heas eurotšinovnikus, vaid energiasüsteemi mahus ja inertsis, mis stabiilsust tagab nagu hiigelsuur hooratas.
2019. aasta Riigikogu valimiste eel oli EKRE majandustoimkonnas omajagu sellest eraldamisest juttu. Muuhulgas ka seda, et elektrivõrgust eemal olevate saarte stabiilsuse tagamine on tehniliselt keeruline. Näiteks Portugal asub Euroopa keskvõrgust nii kaugel, et stabiilsusega on probleeme.
Aga vaatame nüüd kaardi peal Portugali ja vaatame Eestit. Nüüd öeldakse, et Eesti sagedust saab hoidma 1 (ÜKS) nõdruke õhuliin, mis tuleb läbi mitme riigi. Ja asjapulgad targutavad ainult selle üle, kellega ja kuidas rahasid jagada. Füüsikaseadused on nende jaoks kümnendajärguline probleem, tähtsusetu pisiasi.
Nii et ma väga loodan, et me pääseme totaalsest pimendamisest, aga kui asja aetakse sellisel tasemel, nagu aetakse, siis tõenäosustest ei tahaks rääkida.”