24.07.2019
Paul Oja
Uute Uudiste kaasautor Paul Oja vaatleb Postimehe uudislugu aluseks võttes seda, mis toimub Soome valitsuse sees.
“Postimees refereeris kolmapäeval, 24. juulil Yle rahvusringhäälingu netiportaalis avaldatud analüüsi Soome sotside juhitud valitsuse sisevastuolude kohta. Yle analüüs jõuab lõppjäreldusele, et Antti Rinne juhitud valitsuskoalitsiooni püsimajäämine ei ole sugugi kindel.
Postimees toob esile kolm suurt tüliõuna, mis koalitsioonipartnerite Keskerakonna ja Roheliste vahel enim pingeid tekitavad. Need pole siiski ainsad ärevust tekitavad märgid värske valitsuse taevas.
Soome on alates 1. juulist pooleks aastaks EL-i eesistujamaa. Peaminister Antti Rinne on korduvalt väljendanud üsna auahneid ambitsioone nii EL-i eesistumisega seoses kui ka seoses Soome EL-i poliitikaga üldse vastalanud valitsusperioodi ajal. Ta leiab näiteks, et Soome peab kliimaküsimustes Euroliidu eestvedajaks olema, ja on nihutanud Soome süsihappegaasivaba majanduse saavutamise tähtaja aastast 2050 aastasse 2035.
Tegelikus töös on aga kohe alguses hakanud ilmnema tõrkeid. Soome töötaks heameelega välja vabatahtlikkusel põhineva kohustuse kõigile liikmesriikidele paadipõgenike vastuvõtmiseks. Eesti siseminister Mart Helme ei võtnud aga kuidagi vedu, kui tema roheline Soome kolleeg Maria Ohisalo talle peale käis, et paadipõgenikud tuleks ikka vastu võtta, muidu upuvad ära. Kõnelemata Itaalia siseministrist Matteo Salvinist, kes kutsumata tulijatest teadagi ei taha.
Esmaspäevastes Kymmenen uudistes räägiti sellest, et õigusriigi põhimõtete arendamine on Soome üks tähtsamaid sihte eesistujaperioodil. Ometi on György Urkuti, Ungari suursaadik Soomes, kõvasti sõrad vastu ajanud Soome eesistumisel arutatavale plaanile majanduslikult karistada neid liikmesriike, kelle õigussüsteem Brüsselit ei rahulda. Urkuti mainis intervjuus, et see küsimus lahendatakse kõigi liikmesriikide osavõtul ja eeldab konsensust.
Ka oma riigis on uue valitsuse ees probleeme. Eelmise valitsuse perioodi lõpul raputas Soomet skandaal, kui tuli ilmsiks, kui halvas seisus on paljudes vanadekodudes vanurite hooldus. Ka kodudes käivate hooldajate töös leiti palju puudusi.
Rinne lubas muidugi, et need asjad tehakse uue valitsuse ajal kohe korda. Selleks oleks aga viivitamatult vaja 4000 uut hooldajat. Samal ajal teatab hooldajate ametiühing Tehy, et lähiminevikus on töölt lahkunud 70 000 hooldajat. Minnakse sinna, kus sügavam, nagu kala ujub sinna, kus parem. Ameti atraktiivsemaks muutmiseks oleks tarvis tõhusat palgatõusu, aga ega siis pagulaste poputamise ja auahnete kliimaatraktsioonide arvelt saa ometi raha vähemaks võtta.
Uue valitsuse majandusplaanid on üles ehitatud eeldusele, et lähimineviku suhteliselt soodne majanduskasv ja tööhõive areng jätkub samasugusena. Ometi on juba praegu märke õhus, et see eeldus ei pruugi päriselt paika pidada.
Probleeme on veelgi. Nii et Yle analüüsiga on raske mitte nõustuda. Kindlat aluspõhja vastalustanud valitsuse all eriti näha ei ole.”