Internetis on ringelnud palju kalkulatsioone selle kohta, kuidas elektriautodele vajalike akude tooraine hankimine loodust ruineerib ja haruldasi maavarasid hävitab. Võib-olla pole see mõnegi meelest vahetult ähvardav tundunud, kuni kaevandusi kuhugi Aafrika või Aasia avarustele asutatakse. Värske Suomen Kuvalehti (nr. 9, 01.03.2024; Mikko Niemelä. Lisää päästöjä Itämereen – Veel heitmeid Läänemerre) aga teatab projektist, mis meie endi koduukse all, tillukese Soome lahe põhjakaldal on otsustatud käivitada.
Jutt on akude valmistamiseks vajaliku toormaterjali tehasest, mida hakatakse püstitama Haminasse. Projekti maksumus on pool miljardit eurot, tehas annaks tööd 150 inimesele ning selle toodangumahuks on kavandatud 60 000 tonni prekursormaterjali (pCAM ehk precursor cathode active material) aastas, millest piisaks 500 000 aku valmistamiseks.
Projekti taga on Hiina-Soome ühisfirma CNGR Finland Oy. Firmast 60% kuulub Hiina tehnoloogiafirmale CNGR, 40% aga Soome riigi omanduses olevale firmale Suomen Malmijalostus. Nii et jäme ots asjade üle otsustada on Hiina Shenzeni börsil noteeritud firma CNGR käes.
Projekt on edenenud ennaktempos. Lõuna-Soome regionaalhaldusamet on käsitlenud asja väljaspool igasugust järjekorda ja andnud tehase ehitamiseks keskkonnaloa vähem kui aasta jooksul.
Natuke kõnekaid arvandmeid. Suomen Kuvalehti kirjutab:
„Praegugi paiskavad heitmeid Läänemerre mitmed riigid, nagu Venemaa, Poola ja Baltimaad. Läänemerd on juba kaua loetud raskelt saastunud mereks. Vastavalt keskkonnaloale tohib uus akumaterjalitehas lasta merre kilo niklit ööpäevas, 0,4 kilo koobaltit ja 57 kilo lämmastikku. Peale selle tohib otse Läänemerre lasta 356 000 kilo sulfaate päevas.“
Keskkonnaloa kohta kirjutatakse artiklis veel:
„Keskkonnaloa põhjenduste osas märgitakse, et sulfaadiheitmed segunevad mereveega ega põhjusta vee kihistumist, mis vee hapnikusisaldust mõjutaks. Ka ülejäänud heitmete mõju peetakse tühisena. Instantside järeldused põhinevad CNGR Finland Oy tellitud modelleeringutel ja kalkulatsioonidel heitmete kontsentratsiooni vähenemisest.“
Ma ei suutnud kiusatusele vastu panna ja tõstsin tsitaadi viimase lause paksu kirjaga esile.
Projekti juurde kuulub loomulikult kõva trummipõrin, kuidas ehitatav tehas ikka rohelisi eesmärke teenib. „Projekt on osa niinimetatud rohepöördest, millega püütakse muuhulgas vähendada liikluses tekkivaid heitgaase, öeldes lahti fossiilsetest mootorikütustest,“ teatatakse artiklis.
Paljud looduskaitsjad ja ümberkaudsed elanikud on asunud projektile vastu seisma. Soome Looduskaitseliidu Kagu-Kymi osakond kavatseb pöörduda kohtusse, nõudes suletud tsükliga puhastusprotsessi planeerimist ehitatavasse tehasesse. Rahvaalgatus „Läänemeri ei ole akutööstuse solgiauk“ sai kümne päevaga üle 50 000 allkirja.
Globaalsed rahavood rohepöörde ümber kohisevad nii võimsalt, et kui looduse tegelik seisukord neile jalgu jääb, siis sellele erilist sõnaõigust anda ei taheta.
Lahe lõunakaldal aga esineb kliimaminister avaldustega, mis sunnivad inimesi tõsimeeli uueks fosforiidisõjaks valmistuma…
Paul Oja Soomest